Sophie von der Pfalz
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2016) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Märts 2016) |
Sophie von der Pfalz (tavaliselt viidatud kui Sophie von Hannover; 14. oktoober 1630 – 8. juuni 1714) oli Hannoveri kuurvürstinna aastatel 1692–1698. Temast sai Inglismaa kuningriigi ja Iirimaa kuningriigi kroonide eeldatav pärijanna "Act of Settlement 1701" järgi. Pärast "Act of Union (1707)" järgi Inglismaa kuningriigi ja Šotimaa kuningriigi ühendamist sai ta Suurbritannia kuningriigi trooni eeldatavaks pärijannaks.
James VI ja I lapselaps Sophie suri vähem kui kaks kuud enne, kui temast oleks saanud kuninganna; tema trooninõue läks üle tema vanemale pojale, Hannoveri kuurvürstile Georg Ludwigile, kellest sai 1. augustil 1714 (vkj) George I.
Sündinud aastal 1630 Pfalzi kuurvürsti Friedrich V ja Elizabeth Stuarti tütrena, kasvas Sophie üles Hollandi Vabariigis, kuhu tema perekond oli põgenenud pärast nende kuurvürstkonna arestimist Kolmekümneaastase sõja ajal. Sophie vend Karl Ludwig sai pärast Vestfaali rahu Pfalzi tagasi.
Sophie abiellus aastal 1658 Braunschweig-Lüneburgi hertsogi Ernst Augustiga. Vaatamata hertsogi armukadedale iseloomule ja sagedasele eemalolekule armastas Sophie teda ja sünnitas talle 7 last, kes jõudsid täisikka. Esialgu maatul Ernst Augustil õnnestus Hannoveri dünastia aastal 1692 kuurvürsti seisusse tõsta. Seega sai Sophiest Hannoveri kuurvürstinna, selle tiitliga mäletatakse teda kõige enam.
Kunstide kaitsjana tellis Sophie Herrenhäuseri palee ja aiad ning toetas filosoofe, nagu Gottfried Wilhelm Leibniz ja John Toland.