Solonets
Solonets on mullatüüp, mille pealmine horisont sisaldab rohkesti naatriumi. Esineb metsastepi-, stepi- ja poolkõrbealadel. Erinevalt solontšakist on solonetsi sooli sisaldav kiht mitte kõige pindmises kihis vaid veidi sügavamal. Pindmises kihis on palju neeldunud naatriumioone, mis jõuavad sinna lessiveerumise teel alumistest kihtidest.
Solonets on selgelt eristuva profiiliga, mis sarnaneb mullahorisondi järjestuselt gleistunud mullaga. A-horisont on hallikas ja sisaldab savijaid lisandeid, 2–20 cm paksune. B-horisont on saviga rikastunud ning aluseline ja on iseloomuliku sambalise struktuuriga. pH tõuseb B-horisondis 9 kuni 10ni.
Solonetsil kasvavad iseloomulikud taimekooslused, mis sisaldavad puju ja teisi sügava juuresüsteemiga taimi. Euraasia stepi- ja metsastepivööndis kasvab neil valdavalt stepp-aruhein ja stepirohi.
Nimetus solonets on pärit ukraina keelest, kus see tähistab sooldunud pinnast.
Solonets esineb peamiselt Ukrainas, Kaspia merest idas ja Araali mere ümber asuvatel aladel, Kanadas, Austraalias, Somaalias ja Argentinas. Euroopas esineb seda vähestel aladel Rumeenias ja Austrias Burgenlandis.
Ameerika mullataksonoomias vastavad solonetsile naatriumirikas aridisol ja mollisol.