Siselinna kalmistu

Siselinna kalmistu

Siselinna kalmistu on Tallinna linna hallatav kalmistute kompleks Tallinnas Kesklinna linnaosas Juhkentali asumis, kontori aadress Toonela tee 7. Praegu 18 hektari suurune kalmistukompleks paikneb Tallinna lõunaküljel, Tartu maanteest poole kilomeetri võrra läänes, Ülemiste järvest üle Järvevana tee.

Siselinna kalmistu haldab kolme eri aegadel tekkinud kalmistut:

Aleksander Nevski kalmistu (1775)
Juhkentali koolerakalmistu, rajatud 1860. aastate kooleraepideemiate aegu
Vana-Kaarli kalmistu (1864)

Tihti loetakse kompleksi osaks veel neli lähikonnas asuvat kalmistut, kuid need ei kuulu Tallinna linna hallatava kompleksi koosseisu:

Rooma-Katoliku Kiriku Peeter-Pauli koguduse kalmistu Poolamäel, rajatud 1844. aastal
vana juudi kalmistu, rajatud 18. sajandil (Magasini tänava poolsel küljel)
muhamedi kalmistu, rajatud 18. sajandi lõpus
Kaitseväe kalmistu (1887)

Aleksander Nevski kalmistu

Pikemalt artiklis Tallinna Aleksander Nevski kalmistu

Vana-Kaarli kalmistu

Pikemalt artiklis Vana-Kaarli kalmistu

Eestlaste 1864. aastal asutatud Tallinna Kaarli kiriku Kaarli koguduse Vana-Kaarli kalmistu rajati, kuna Kalamaja kalmistu jäi kogudusele kitsaks. Vana-Kaarli kalmistu on kõrvalasuvast Nevski kalmistust (nn vene kalmistust) üheksa aastakümmet noorem.

Sissepääs Vana-Kaarli kalmistule asub Toonela teel ja kulgeb läbi Vana-Kaarli kalmistu väravaehitise-kabeli. Vana-Kaarli ja Aleksander Nevski kalmistuid lahutab kunagine kõrge paekivimüür, mille põhjapoolses osas on lahtine ava, kustkaudu kulgeb avar tee ühelt kalmistult teisele.

Vana-Kaarli kalmistul on samuti arhailine miljöö ning võib näha mõndagi tähelepanuväärset, nagu üle saja aasta vanu kalmutähiseid. Nii mõnigi 19. sajandist pärinev paekivi- või sepisrist on muutunud haruldaseks. Kalmistu peateest paremal võib näha 1,5 meetri kõrgust punasest graniidist sammast helilooja ja Tallinna Kõrgema Muusikakooli ühe esimese õppejõu Peeter Süda büstiga.

1927. aastal loodud kalmutähis (skulptor Ferdi Sannamees) hävis Teise maailmasõja ajal 1944. aastal ning taastati algsel kujul 1970. aastal Sannamehe kipsmudelite järgi. 1990. aastate algul pronksbüst varastati ja asendati graniitbüstiga.

Silmapaistvate ühiskonna- ja kultuuritegelaste kalmud

Usutegelased

Árpád Arder (eesti baptisti vaimulik, 1922–1995)
Rudolf Hurt (Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja, 1874–1918)
Aleksander Kapp (Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja, 1874–1940)
Nikolai Kokla (õigeusu preester, 1912–1983)
Konstantin Kokla (õigeusu preester, 1878–1946)
Jakob Kukk (Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) piiskop, 1920–1933)
Aleksander Maripuu (õigeusu preester, 1885–1948)
Nikolai Päts (õigeusu preester, 1871–1940)

Ühiskonnategelased

Jaan Poska (1866–1920), eesti riigimees, Eesti Vabariigi valitsuse välisminister ja Tartu rahulepingu sõlmija
Karl Kark (1883–1924), Eesti Vabariigi Valitsuse teedeminister, kes hukkus 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ajal;
Jaan Raamot (1873–1927)
Otto Strandmann (1875–1941)
Wilhelmine Ida Emilie (Helma) Päts (1878–1910) (ümber maetud Metsakalmistule)
August Kristal (1866–1925)
Ernst Hiis (1872–1964)
Jaan Lõo (1872–1939)
Hans Treumann (1905–1974)
Hans Tiismann (1829–1886)
Elli Jõeleht (18??−1919)
Gustav Pihlakas (1864–1937)
Georg Leets (1896–1975)
Priit Nigula (1899–1962)
Ernst Põdder (1879–1932)
Johan Unt (1876–1930)

Kultuuritegelased

Vello Agori (1894–1944)
Theodor Altermann (1885–1915)
Ott Arder (1950–2004)
Heinrich Bauer (1874–1927)
Jüri Garšnek (1939–1980)
Valdur Himbek (1925–1991)
Karl Jungholz (1878–1925)
Nikolai Kull (1894–1945)
Enn Murdmaa (1874–1957)
Liisi Ojamaa (1972–2019)
Johannes Pori (1906–1947)
Peeter Ramul (1881–1931)
Igor Severjanin (1887–1941)
Arvi Siig (1938–1999)
Peeter Süda (1883–1920)
Theodor Ussisoo (1878–1959)

Välislingid

Siselinna kalmistu plaan, hauaplatsi otsing
Siselinna kalmistu kultuurimälestiste riiklikus registris