Mine sisu juurde

Silvia Nagelmaa

Allikas: Vikipeedia

Silvia Nagelmaa (kuni 1935 Silvia Jagomann; kuni 1952 Silvia Joa; 22. mai 1929 Räpina vald, Võrumaa14. aprill 2022 Tartu) oli eesti kirjandusteadlane.[1]

Silvia Nagelmaa oli väiketalupidaja tütar.[1]

1948. aastal lõpetas ta Tartu 3. Keskkooli ja 1953 Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia osakonna. 1985. aastal kaitses ta Eesti Teaduste Akadeemia juures filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Eesti nõukogude poeem (1940–1980)".[1]

Nagelmaa oli 1953–1974 Tartu keskkoolides eesti keele ja kirjanduse õpetaja, 1974–1986 Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadur ja 1986–1991 teadur, 1991– TÜ informaatikaosakonna töötaja.[1]

Teadustöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Silvia Nagelmaa peamine uurimisvaldkond oli eesti kirjanduse ajalugu, eelkõige eesti luule ja poeemilugu. Ta avaldas arvustusi ja luule aastaülevaateid, koostas ja varustas järelsõnadega Ilmi Kolla luulevalimiku "Minu kevad" (1983) ja Anna Haava kogumiku "Laulan oma eesti laulu" (1996), samuti oli ta üks viieköitelise "Eesti kirjanduse ajaloo" (1965–1991) koostajaid. Nagelmaa avaldas lühiuurimusi Võrumaa kultuurilehes Viruskundra.[1]

Umbes 70 teadustrükist.[1]

  • Uuema luule tunnusjooni. // Looming (1971) 9 (leedu keeles: Pergale (1972) 2)
  • Kaasaegse eesti luule arengujooni. Tallinn 1974
  • Lüroeepiline Mart Raud ajas ja eneses. // Looming (1978) 9
  • Eesti poeemikontseptsiooni kujunemisest. // Looming (1980) 6
  • Poeem: žanriteoreetilisi märkmeid. // Keel ja Kirjandus (1981) 4
  • Vaateid 1960-ndate aastate eesti nõukogude poeemile. // Kirjanduse tõe poole. Tallinn 1988
  • Eesti kirjanduse ajalugu V: 2 (kaasautor). Tallinn 1991
  • Veel üks Peterson eesti vanemasse luuleilma (kaasautor Vello Paatsi). // Akadeemia (1998) 9
  • Luuletaja tähendusest. // Läbi äreva vere. Tartu 1999

Ta oli Tartu Bibliofiilide Klubi sekretär (aastast 1983) ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige (aastast 1993).[1]

Silvia Nagelmaa abikaasa oli kirjandusteadlane Abel Nagelmaa.[1]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 21-22

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.