Silmsi mõis
Silmsi mõis (saksa keeles Silms) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Järva maakonna Järva valda.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Silmsi mõis eraldati Viisu mõisast 17. sajandi alguses.
1616. aastal läks mõis Christopher von Düreni omandusse ning pärast tema surma Jacob Williamssonile.
4. märtsil 1633 ostis mõisa Bogislaus von Rosen, kelle järeltulijaile kuulus mõis 1810. aastani.
1810. aastal omandas mõisa Peter August von Staal (1773–1815).
Hiljem läks mõis Alexander Georg Gustav von Stackelbergile, kes oli ka viimane mõisa võõrandamiseelne omanik.
Mõisakompleks
[muuda | muuda lähteteksti]19. sajandi keskel ehitati ühekorruseline peahoone, millest tänapäeval on järel vaid varemed.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Silmsi mõisast Eesti mõisaportaalis
- Silmsi mõis (Peetri khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
Kirik: Peetri
Mõisad: Ammuta mõis | Aru mõis (Aru) | Aru mõis (Arrohof) | Aru mõis (Arro) | Ataste mõis | Enari mõis | Esna mõis | Huuksi mõis | Kodasema mõis | Koigi mõis | Koordi mõis | Köisi mõis | Küti mõis | Lähevere mõis | Müüsleri mõis | Olli mõis | Palasi mõis | Palu mõis | Peetri kirikumõis | Prandi mõis | Põhjaka mõis | Päinurme mõis | Sargvere mõis | Silmsi mõis | Suur-Öötla mõis | Viisu mõis | Vodja mõis | Väike-Kareda mõis | Väike-Öötla mõis