Mine sisu juurde

Silmalaug

Allikas: Vikipeedia

Silmalaug[1] ehk laug[2] (palpebra, mitm palpebrae) on paljude imetajate, lindude ja roomajate silma lisaelund. Laugude servale kinnituvad ripsmed. Liigutatav naha- ja lihasekurd tõenäiliselt kaitseb ja niisutab silmamuna eestpoolt.

Osal loomadest on ka nn kolmas silmalaug (palpebra tertia).

Silmalaud on mõlemal silmal ning need liigitatakse järgmiselt:

Kaladel silmalaud puuduvad.

Madude silmi ei kata liikuvad silmalaud, vaid kokkukasvanud laugudest moodustunud läbipaistev nahk – nahkkile, mis katab sarvkesta ja uueneb üheskoos kestamisega.

Laugude välimine pind on kaetud õhukese nahaga. Sisepinda katab aga lau-sidekest.

Lauhaigused

[muuda | muuda lähteteksti]

1972. klassifitseeriti lauhaigustena järgmised haiguslikud seisundid: blefariit, blefaroptoos, entroopium, ektroopium, lagoftalm,odraiva, rahetera.[4]

Nüüdisajal on lauhaigused klassifitseeritud Eestis kehtiva RHK-10 alampeatükis H00-H06 – Silmalau, pisaraelundite ja silmakoopa haigusseisundid, mida vajadusel täpsustatakse vastavates alamjaotistes.

Alamjaotised Nimetus
[H00] Hordeool ehk odraiva ja kalaasion ehk rahetera
[H01] Muu laupõletik
[H02] Lau muud haigusseisundid
[H03] Lau haigusseisundid mujal klassifitseeritud haiguste korral
  1. "Meditsiinisõnastik" 700:2004.
  2. E.Ernits, E.Nahkur, Koduloomade anatoomia, lk 395-396, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  3. Meeli Roosalu. Inimese anatoomia. Kirjastus Koolibri, lk 233, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  4. Eesti nõukogude entsüklopeedia. Kirjastus Valgus, 4. köide (KIRV-MAAO),lk 368, Tallinn, 1972.