Signaalitöötlus

Signaalitöötlus (inglise keeles signal processing) hõlmab elektrisignaali analüüsi, interpretatsiooni ja manipulatsiooni. Signaalitöötluse meetodite abil on võimalik signaali elektrooniliselt filtreerida, eraldada mürast informatsiooni, tuua esile signaali olulised omadused. Töödeldavateks signaalideks võivad olla näiteks audiosignaal, videosignaal, mitmesugused mõõtesignaalid jm.

Andmeid töödeldakse peamiselt digitaalkujul, sest sel kujul saab andmeid tihendada (pakkida) ja niiviisi salvestatavat ja edastatavat andmemahtu oluliselt vähendada.

Ajalugu

Alan V. Oppenheimi ja Ronald W. Schaferi järgi leiutati signaalitöötluse printsiibid koos klassikaliste arvuanalüüsi (numerical analysis) tehnikatega 17. sajandil. Nende tehnikate kasutamise järgmiseks astmeks oli andmete digiteerimise ettevamistamine 1940.–1950. aastatel.

1948. aastal avaldas Claude Shannon ajakirjas Bell System Technical Journal olulise artikli „A Mathematical Theory of Communication“, mis pani aluse telekommunikatsiooni ja signaaliedastuse tehnika edasisele arengule.

Signaalitöötlustehnika hakkas hoogsalt arenema 1960.–1970. aastatel ning 1980. aastatel hakati tootma spetsialiseeritud signaaliprotsessorite kiipe.

Eri liiki signaalide töötlemine

Pidev signaal

Pideva signaali amplituudi muutus aja funktsioonina on pidev: signaalil on igal hetkel mingi väärtus. Füüsikaliste suurustega, nagu temperatuur, rõhk, heli jne, võrdeliselt muutuvad elektrisignaalid on pidevad signaalid. Signaali loetakse pidevaks vaatamata sellele, et selles võib olla üksikuid katkestuskohti.

Ajas pidevalt muutuva signaali töötlemise meetodid hõlmavad lineaarse ajainvariantse pideva süsteemi modelleerimist, süsteemi talitluse seadistamist ja deterministlike (juhuslikkust mitte sisaldavate) signaalide pidevat ajalist filtreerimist.

Analoogsignaal

Pikemalt artiklis Analoogsignaalitöötlus

Analoogsignaali töötlemise objektiks on pidevad signaalid, seega signaalid, mida pole digiteeritud. Analoogsignaalidena töödeldi enamikku 20. sajandi raadio-, telefoni-, radari- ja televisioonisignaale. Siia kuuluvad nii lineaarsed kui ka mittelineaarsed elektroonikalülitused. Esimesed on näiteks passiivsed ja aktiivsed sagedusfiltrid, elektroonilised mikserpuldid, integraatorid ja viitliinid. Mittelineaarsed ahelad hõlmavad kompandereid, sageduskordisteid, sagedusmiksereid ja -segusteid, pingega tüüritavaid võimendeid ja filtreid, ostsillaatoreid ja faasiluku lülitusi.

Aegdiskreetne signaal

Pikemalt artiklis Diskreetsignaal

Aegdiskreetsel signaalil on väärtused ainult teatud ajavahemikega eraldatud hetkedel. Seejuures väljendab iga hetkeväärtus (nn diskreet) signaali täpselt, selle väärtust pole veel kvanditud (ehk väärtuseliselt diskreeditud).

Diskreetsignaalitöötlus on tehnika, mis põhineb elektroonikalülitustel, nagu diskreeditaseme hoidelülitus (sample and hold) pideva astmelise signaali saamiseks, multiplekserid ja nihkeregistrid. See tehnoloogia oli digitaalse signaalitöötluse eelkäija.

Aegdiskreetse signaalitöötluse matemaatiliseks aluseks on kontseptsioon, et kvantimisviga arvesse ei võeta.

Digitaalsignaal

Pikemalt artiklis Digitaalsignaal

Digitaalne signaalitöötlus on digiteeritud signaalide töötlemine. Töötlemine võib toimuda arvutite või digitaalse signaalitöötluse lülituste abil, nagu tellijakiibid (ASIC), programmeeritavad väravamassiivid või spetsialiseeritud signaaliprotsessorid (DSP-kiibid). Tüüpilised aritmeetikatehted on seejuures püsi- ja ujukomaarvutus, tehted reaal- ja kompleksarvudega, korrutamis- ja liitmistehted. Muid tüüpilisi riistvaratoiminguid teostavad ringpuhvrid (circular buffer) ja otsingutabelid. Algoritmide näideteks on Fourier' kiirteisendus (FFT), lõpliku siirdega filter (FIR), piiramatu siirdega filter (IIR) ja adaptiivfilter.

Mittelineaarne signaal

Pikemalt artiklis Mittelineaarne ahel

Mittelineaarne signaalitöötlus hõlmab mittelineaarsetes süsteemides tekkivate signaalide analüüsi ja töötlemist, kusjuures mittelineaarsus võib avalduda ajas, ruumis või teatud sageduspiirkonnas. Mittelineaarsetes süsteemides võib ilmneda väga keerulisi käitumisviise, sealhulgas bifurkatsioone, kaost, samuti harmoonilisi ja alamharmoonilisi sagedusi, mida ei saa lineaarsete meetoditega tekitada ega analüüsida.

Polünoomne signaalitöötlus on mittelineaarse signaalitöötluse alaliik, kus polünoomsüsteeme võib tõlgendada kui lineaarsete süsteemide kontseptuaalselt lihtsaid laiendusi mittelineaarsetele juhtudele.

Statistiline signaal

Statistiline signaalitöötlus on lähenemisviis, mis käsitleb signaale juhuslike protsessidena, kasutades nende statistilisi omadusi signaalitöötluse ülesannete täitmiseks. Statistilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt signaalitöötluse rakendustes. Näiteks saab modelleerida pildistamisel tekkiva pildimüra tõenäosusjaotust ja konstrueerida selle mudeli põhjal tehnikaid, et vähendada müra saadud pildil.

Rakendusi

Audiosignaali (kõne, muusika) töötlemine
Fototöötlus digikaamerates, arvutites ja erinevates pildisüsteemides
Videosignaali töötlemine
Juhtmevaba ühendus – võnkumiste genereerimine, demoduleerimine, filtreerimine, võrdlemine
Protsesside juhtimise ja reguleerimise süsteemid
Andurimassiivide signaalide töötlemine
Seismoloogia
Finantsandmete analüüsimine signaalitöötlustehnikate abil, eriti prognoosimise eesmärgil
Kõnesignaali töötlemine ja interpreteerimine, näiteks kõnesüntees ja kõnetuvastus
Kvaliteedi parandamine, näiteks pildimüra vähendamine, kaja summutus audiosignaalis
Lähtekoodid, sealhulgas audiosignaali, pildisignaali ja videosignaali tihendamiseks

Tüüpilised töötlusseadmed

Filtrid, näiteks passiivne või aktiivne analoogfilter või digitaalfilter (lõpliku siirdega filter, piiramatu siirdega filter, stohhastiline filter)
Samplerid ja analoog-digitaalmuundurid signaalide kogumiseks ja rekonstrueerimiseks (signaali mõõtmine, salvestamine või digitaalsena edastamine, algsele lähedase signaali taastamine
Signaalikompressorid digitaalandmete tihendamiseks (pakkimiseks)
Digitaalsed signaaliprotsessorid (DSP)d

Vaata ka

Viited