Seppel

Seppel on 8–10 cm kõrgune võrukujuline peaehe, mida kandsid Hiiumaa ja Loode-Eesti pruudid; üks pärja liike^[1]^[2].

Ajaloost

Seppeli kandmise komme on tulnud Saksamaalt või Rootsist, kus seda kanti juba 17. sajandil.

Hiiumaal kanti seppelit peamiselt lõunaosas, põhjaosas nimetati pruudiehet penik. Punase riidega kaetud papp võru kaunistasid kardpaelad, helmed, riidest ja sulest tutid. Kuklaosasse riputati värvilised siidilindid (paarisarv), Hiiumaal ka tüll-loor.

Saaremaal nimetati pruudi erilaadset peaehet kirjuts^[1].

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 274
↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 194

Välislingid

Seppel, Eesti Rahva Muuseum

[Rahvakultuuri_leksikon-1] 1,0 ^1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 274

[Etnograafia_sõnaraamat-2] Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 194

[1]

[2]