Sepioliit

Sepioliit
	Sepioliiditükk
Omadused
Keemiline valem	Mg4Si6O15(OH)2·6(H2O)
Mineraaliklass	silikaadid
Värvus	valge, hallikasvalge, kollaka või punaka varjundiga valge
Tihedus	2-2,2 g/cm³
Kõvadus	2 kuni 2,5
Lõhenevus	rabe; osakeste suurus väike ja lõhesid pole näha
Süngoonia	rombiline
Punktigrupp	rombiline dipüramidaalne
Kriips	valge
Murdepind	kiuline
Läige	matt rasvaläige või siidiläige
Kristallooptilised omadused
Optiline telg	kaheteljeline
Optiline märk	negatiivne

Sepioliit, ka merevaht (tõlge saksakeelsest sõnast Meerschaum) on valge, helehall või helekollane pehme ja kerge savimineraal. Koostiselt kuulub ta silikaatide hulka - Mg₄Si₆O₁₅(OH)₂·6(H₂O). Kasutatakse iluasjade, samuti piibukahade ja sigaretipitside nikerdamiseks^[1].

Abraham Gottlob Werner nimetas 1788. aastal mineraali merevahuks^[1], kuid 1847. aastal andis Ernst Friedrich Glocker mineraalile nime sepioliit (kreeka keeles σήπιον sepion 'seepialuu' ja λίθος lithos 'kivi'), mis viitab mineraali sarnasusele seepia skeleti poorse materjaliga. Poorsuse ja väikese erikaalu tõttu võib mineraal ujuda vee peal, millele vihjab ta nimetus nii saksa kui prantsuse keeles (écume de mer)^[2].

Sepioliiti võib segi ajada teise savimineraali palügorskiidiga. Looduses esineb ta kompaktse massi või mikroskoopiliste nõelakestena^[3].

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. november 2019. Vaadatud 11. novembril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclopædia_Britannica/Meerschaum
↑ https://kivid.info/601

Välislingid

[arhiivikoo-1] 1,0 ^1,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. november 2019. Vaadatud 11. novembril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[2] ttps://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclopædia_Britannica/Meerschaum

[3] ttps://kivid.info/601

[1]

[2]

[3]