Mine sisu juurde

Sentinel-1

Allikas: Vikipeedia
Sentinel-1 mudel (mittetäielik, radari antenn puudub)

Sentinel-1 on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) programm, mis koosneb satelliitidest, mille eesmärk on teostada sünteetilise avaga radariga (SAR) mõõtmisi Maa vaatluseks ja erinevate rakenduste jaoks, sealhulgas mere, maa ja atmosfääri monitooringuks. Sentinel-1 satelliidid on osa laiemast Copernicuse programmist, mis on Euroopa Liidu ja ESA koostöös ellu viidav Maa vaatluse programm.[1]

Sentinel-1 programm on loodud eesmärgiga pakkuda operatiivset, mitmekülgset ja globaalset sünteetilise avaga radaritehnoloogial põhinevat vaatlusvõimekust. Sentinel-1 satelliidid võimaldavad koguda radarandmeid ööpäev läbi, olenemata ilmastikuoludest, ning nende võimekus läbistada pilvi, suitsu ja pimedust muudab sellel põhinevad vaatlused eriti väärtuslikuks. Sentinel-1 satelliidid kasutavad aktiivset radaritehnoloogiat, mis tähendab, et satelliit saadab radarlaineid Maa pinnale ja seejärel registreerib tagasipeegeldunud signaali. See võimaldab satelliidil saada andmeid maa- ja merepinnast ning atmosfäärist sõltumatult valgustingimustest.[1]

Sentinel-1 on missioon, mille täiskonstellatsioon koosneb kahest teineteise suhtes 180° nihkega asetsevast satelliidist. Koos töötades annavad nad Maast täispildi iga kuue päeva järel. Satelliidid kannavad SAR-seadet (sünteetilise avaga radar), mis võimaldab iga kuue päeva järel teostada mõõtmisi ka läbi pilvede ja öisel ajal. SAR mõõdab C-lainealas (sagedusala 5,405 GHz) ning selle parim ruumiline lahutusvõime on 5 meetrit, suutes katta kuni 400 km laiuse riba. Praeguseks on orbiidil Sentinel-1A ja Sentinel-1B, millega saavutati ka missiooni täiskonstellatsioon.[2]

Sentinel-1A kaheksast skaneeringust koosneva radaripildi kujutus Eestist (oktoober-detsember 2014), riigipiir tähistatud valgega

Sentinel-1A startis 3. aprillil 2014. aastal Kourou kosmodroomilt Guajaana ruumisõiduki Sojuz raketiga ja Sentinel-1B startis 25. aprillil 2016. aastal samalt kosmodroomilt samuti Sojuz raketiga. Sentinel-1 satelliidid võivad mõõta väga erinevates režiimides ning sellest oleneb ka saadud andmestiku kasutatavus – näiteks jääseireks ja kiireks reageerimiseks hädaolukordades.[1]

Sentinel-1 missioonil on mitmeid olulisi rakendusi. Üks olulisemaid on merekeskkonna jälgimine, sealhulgas naftareostuse avastamine, merejää mõõtmine, ookeanide ja merede pinnakõrguse mõõtmine, tuule ja laine liikumise hindamine ning mereõnnetuste jälgimine. Sentinel-1 radarvaatlused on olulised ka metsanduse ja maakasutuse planeerimise jaoks, võimaldades metsade seisundi jälgimist, metsade kahjustuste hindamist, metsaressursside kaardistamist ja maakasutuse muutuste jälgimist. Samuti on Sentinel-1 vaatlused kasulikud maavarade kaardistamisel, sealhulgas nafta- ja gaasivarude avastamisel ning kaevandamistegevuste jälgimisel. Lisaks on Sentinel-1 satelliitidel oluline roll katastroofide jälgimisel, nagu maavärinad, vulkaanipursked, üleujutused ja maalihked. Sentinel-1 on peamine ookeanide ja Arktika piirkonna vaatlusandmete allikaks.[1]

Tehnilised andmed

[muuda | muuda lähteteksti]

Sentinel-1 satelliitide erinevad spetsifikatsioonid:

  • Eluiga: 7 aastat (tarvikud 12 aastat)[3][4]
  • Kanderakett: Sojuz
  • Lähispolaarne (98,18°) Päikese-sünkroonne orbiit
  • Kõrgus: 693 km
  • 12-päevane kordustsükkel
  • 175 pööret tsükli kohta
  • 98,6 minuti pikkune orbiidiperiood
  • 3-teljeline kõrguse stabiliseerimine
  • Stardimass: 2300 kg
  • Aku mahutavus: 324 Ah
  • Mõõtmed: 3,9 m × 2,6 m × 2,5 m

Töörežiimid

[muuda | muuda lähteteksti]

Sentinel-1A-l on neli erineva pildistamisulatusega ja ruumilise lahutusega töörežiimi:[4]

  • Stripmap kasutab 5 x 5 m ruumilist eraldust ning 80 km ruumilist ulatust
  • Interferometric Wide Swath (IW) kasutab 5 x 20 m ruumilist eraldust ning 250 km ruumilist ulatust
  • Extra-Wide Swath (EW) kasutab 20 x 40 m ruumilist eraldust ning 400 km ruumilist ulatust
  • Wave (WV) puhul luuakse piki orbiiti 20 x 20 km näidispildid 100 km intervallidega

Stripmap, IW, EW režiimid funktsioneerivad 25-minutilise tsükliga iga orbiidi kohta ja WV režiim 75-minutilise tsükliga orbiidi kohta.[4]

Sentinel-1 satelliidid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Sentinel-1A – startis 3. aprillil 2014
  • Sentinel-1B – startis 25. aprillil 2016, kättesaamatu alates 23. detsembrist 2021, missioon lõpetati 3. augustil 2022, kuna tekkis toiteprobleem.
  • Sentinel-1C – arendusleping allkirjastati Itaalia ettevõtte Thales Alenia Space'iga detsembris 2015; start on kavandatud aprilliks 2023.
  • Sentinel-1D – arendusleping allkirjastati Itaalia ettevõtte Thales Alenia Space'iga detsembris 2015; start on kavandatud 2024. aasta teise poolde.[1]

Võrdlustabel Sentinel-2 ja Sentinel-3-ga

[muuda | muuda lähteteksti]

Võrdlustabel kolme peamiselt kasutatavate Sentinelide vahel: Sentinel-1, Sentinel-2 ja Sentinel-3.[5][6][7]

Copernicuse Sentinelide võrdlus
Parameeter Sentinel-1 Sentinel-2 Sentinel-3
Stardi kuupäev S1-A: 3. aprill 2014

S1-B: 25.aprill 2016

S2-A: 23. juuni 2015

S2-B: 7. märts 2017

S3-A: 16. veebruar 2016

S3-B: 25. aprill 2018

Orbiidi tüüp, tsükli kordus SSO, 12-päevane kordustsükkel SSO, 10-päevane kordustsükkel SSO, 27-päevane kordustsükkel
Orbiidi kõrgus 693 km 786 km 814.5 km
Andur C-SAR MSI SRAL, MWR, OLCI, SLSTR
Mass 2300 kg 1140 kg 1250 kg
Autonoomne operatiivus 8-päeva 14-päeva 27-päeva
Andmesalvestus 1.4 Tbit 2 Tbit 300 Gbit
Kanderakett Sojuz Vega Rockot
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Sentinel-1 - Missions - Sentinel Online". Sentinel Online (Ameerika inglise). Vaadatud 15. aprillil 2023.
  2. "Sentinel-1". kaugseire.ee (inglise). Vaadatud 15. aprillil 2023.
  3. Attema, Evert; Bargellini, Pierre; Edwards, Peter; Levrini, Guido; Lokas, Svein; Moeller, Ludwig; Rosich-Tell, Betlem; Secchi, Patrizia; Torres, Ramon; Davidson, Malcolm; Snoeij, Paul (1. august 2007). "Sentinel-1 - the radar mission for GMES operational land and sea services". ESA Bulletin. 131: 10–17. ISSN 0376-4265.
  4. 4,0 4,1 4,2 "Sentinel 1: Satellite Imagery, Overview, And Characteristics". eos.com (inglise). 15. detsember 2021. Vaadatud 16. aprillil 2023.
  5. Bergin, Chris (6. märts 2017). "Sentinel-2B rides Vega to join Copernicus fleet". NASASpaceFlight.com (Ameerika inglise). Vaadatud 16. aprillil 2023.
  6. "About the launch". www.esa.int (inglise). Vaadatud 16. aprillil 2023.
  7. "Copernicus: Sentinel-1". www.eoportal.org (inglise). Vaadatud 16. aprillil 2023.