Schaerbeek

Schaerbeek
hollandi	Schaarbeek
	Raekoda
	Lipp Vapp
	Pindala: 8,14 km²
	Elanikke: 132 799 (1.01.2020)
	Koordinaadid: 50° 52′ N, 4° 23′ E
	Schaerbeeki asend Brüsseli haldusringkonnas

Schaerbeek (prantsuse [skaʁˈbek], hollandi keeles Schaarbeek [ˈsçaːrbeːk]) on üks üheksateistkümnest Belgia Brüsseli piirkonna vallast.

Schaerbeeki kutsutakse ka "eeslilinnaks" (la cité des ânes või de ezelsgemeente). Nimi meenutab aegu, mil peamiselt kirsiõlle (Kriek) valmistamiseks hapukirsse kasvatanud schaerbeeklased saabusid kirssidega koormatud eeslitega Brüsseli turule. Eesleid peetakse Josaphati pargis tänini ning hapukirsipuudega on ääristatud mitmed Schaerbeeki Diamanti linnaosa tänavad (Milcampsi, Emile Maxi ja Opale puiesteed).

Schaerbeek on olnud elupaigaks Jacques Brelile, René Magritte'ile, Paul Deschanelile ja paljudele teistele tuntud inimestele.

Ajalugu

Josaphati orust leitud tulekivist tööriistad annavad tunnistust inimasustuse olemasolust juba kiviajal. Schaerbeeki territooriumit läbinud rooma teede äärest on leitud ka Hadrianuse valitsusajast (2. sajand) pärinevaid kalmeid ja münte.

Schaerbeeki on esmamainitud 1120. aasta dokumendis, millega Cambrai piiskop andis Scarenbecca ja Everna (praegune Evere) kirikute haldamise Soignies' kanoonikutele. 1540. aastal oli Schaerbeekis 112 majapidamist ja 600 elanikku.

Vaatamisväärsused

Schaerbeekis asub mitmeid art déco ja juugendstiilis elamuid.
Aastatel 1845–1885 valminud Kuninglik Maarja kirik, kust 1925. aastal saadeti viimsele teele Giacomo Puccini.
Esinduslik raekoda, mille õnnistas 1887. aastal sisse kuningas Léopold II.
Josaphati park, mille pühitses 1904. aastal sisse samuti Léopold II. Pargi serval asub Brusilia, Belgia kõrgeim tornelamu (100 m).
Clockarium, art déco stiilis portselankelladele spetsialiseerunud kellamuuseum. Schaerbeekis asuvad ka õllemuuseum ja mehaanilise oreli muuseum.