Mine sisu juurde

Saami keeled

Allikas: Vikipeedia
saami keeled (sámegiella)
Kõneldakse Norra
Rootsi
Soome
Venemaa
Piirkonnad Lapimaa
Kokku kõnelejaid Kuni 40 000
Keelesugulus uurali keeled
 soome-ugri keeled
  saami keeled
Ametlik staatus
Ametlik keel Riigikeel pole kuskil. Mõnes Norra, Rootsi ja Soome piirkonnas vähemusrahvuse keel.
Saami keelte leviala. Tumedamalt on märgitud omavalitsused, kus saami keel on ametlik keel. # lõunasaami # Ume saami # Pite saami # Lule saami # põhjasaami # koltasaami # Inari saami # Kildini saami # turjasaami
Saami keelte leviala. Tumedamalt on märgitud omavalitsused, kus saami keel on ametlik keel.

Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.

 Pikemalt artiklis Saami algkeel

Traditsioonilise arusaama järgi pärineb saami algkeel kammkeraamika kultuuriga (3900–3500 eKr) Läänemere äärde levinud soome-ugri keelest, mis hiljem nöörkeraamika kultuuriga piirkonda saabunud indoeurooplaste tõttu jagunes indoeuroopa keelest rohkem mõjutatud läänemeresoome algkeeleks ja vähem mõjutatud saami algkeeleks.[1][2][3] Arheoloogiliste kultuuride ja Uurali algkeele muutunud dateeringute ning varasema keeli ja arheoloogilisi leide omavahel sidunud metodoloogia probleemide tõttu on need vaated aga oma populaarsust kaotanud.[2][4] Uuemate hinnangute järgi jõudis saami keelte eellaseks olnud keelekuju Läänemere lähedusse pigem tekstiilkeraamika kultuuriga (alates 1900 eKr) või veelgi hiljem.[5][6][7]

Saami algkeele päritolu, laialilevimine ja naaberkeeled Ante Aikio ja Asko Parpola järgi

Laensõnad näitavad, et saami algkeelt kõneldi kusagil läänemeresoome, germaani ja balti algkeelte läheduses.[8] Täpsemalt on selle kohana välja pakutud Järve-Soomet või ala Laadoga ja Äänisjärvest lõunas.[9][10] Hiljem (Ante Aikio järgi millalgi vahemikus 300 eKr – 500 pKr) levis saami algkeel ka Lapimaale, kus seni kõneldi tundmatuid paleoeuroopa keeli, ja jagunes murreteks, millest edaspidi tekkisid erinevad saami keeled.[11] Varakeskajast alates liikus senise saami asustusega aladele soomlasi ja karjalasi, mis tingis lõunapoolsete saami keelte kadumise.[12]

Kirjakeeled

[muuda | muuda lähteteksti]

Saami kirjakeelele pani 17. sajandil aluse luterlik kirikukirjandus.[viide?] Oma kirjakeel on lõunasaami, Lule saami, põhjasaami, Inari saami, koltasaami ja Kildini saami keelel. Üksnes Kildini kirjakeel põhineb kirillitsal, ülejäänud tarvitavad lisamärkidega ladina tähestikku. Kõige rohkem tarvitatakse põhjasaami kirjakeelt.

  1. Ante Aikio (2012). An essay on Saami ethnolinguistic prehistory. Mémoires de la Société Finno-Ougrienne. Helsinki: Finno-Ugrian Society. Lk 99, 104
  2. 2,0 2,1 Valter Lang (2014). Eestlaste juured Eestimaal. Vikerkaar, 7–8, lk 78–92.
  3. Asko Parpola (2012). Formation of the Indo-European and Uralic (Finno-Ugric) language families in the light of archaeology. Kogumikus "A Linguistic Map of Prehistoric Northern Europe", toimetajad Riho Grünthal ja Petri Kallio. Helsingi. Lk 147
  4. Aikio 2012, lk 80–81, 100–101
  5. Parpola 2012, lk 148–149, 156
  6. Petri Kallio (2015). The Language Contact Situation in Prehistoric Northeastern Europe. Kogumikus: Robert Mailhammer, Theo Vennemann gen. Nierfeld, Birgit Anette Olsen (toim.), The Linguistic Roots of Europe: Origin and Development of European Languages. Lk 84–85
  7. Valter Lang (2015). Formation of Proto-Finnic – an archaeological scenario from the Bronze Age / Early Iron Age. Congressus Duodecimus Internationalis Fenno-Ugristarum, Oulu 2015. Plenary papers.
  8. Aikio 2012, lk 70–76
  9. Aikio 2012, lk 93, 103
  10. Ante Aikio. On Germanic-Saami Contacts and Saami Prehistory. Journal de la Société Finno-Ougrienne 91, 2006, lk 42
  11. Aikio 2012, lk 102–106
  12. Aikio 2012, lk 95–97