Mine sisu juurde

Sõltuvusmäärus

Allikas: Vikipeedia

Sõltuvusmäärus ehk rektsiooniadverbiaal on määruse liik, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud [1].

Sõltuvusmäärus on määruste kategoorias teisejärguline. See ühendab enda alla tegusõna või muu tegevust väljendava sõna kõik ülejäänud sõltuvuslikud laiendid.

Sõltuvusmääruse tähendusliigid on väga ähmaste piirjoontega, vorm oleneb pigem põhjast[küsitav]. Sõltuvusmääruseks on lauses nimisõna, kaassõnafraas või tegusõna käändeline vorm.

Sõltuvusmääruseks nimisõna

[muuda | muuda lähteteksti]

Sõltuvusmääruseks võib olla nimisõna sisseütlevas, seesütlevas, seestütlevas, alaleütlevas, alalütlevas, alaltütlevas ja kaasaütlevas käändes.[2]

  • Sisseütlevas käändes sõltuvusmäärus on tegusõna laiend, näiteks
    • Ta suhtub inimestesse hästi.
    • Oma innukusega sunnid sa kõiki endasse uskuma.
  • Seesütlevas käändes sõltuvusmäärus on tegusõna laiend, näiteks
    • Usaldan sind kõiges.
    • Madis püüdis Kerstit veenda oma truuduses.
  • Seestütlevas käändes sõltuvusmäärus osutab
    • vaimse tegevuse tulemusele (seestütleva käände asemel võib kasutada ka kaassõna kohta), näiteks Selles raamatus oli juttu reisimisest (= reisimise kohta).
    • (lähte)materjalile, näiteks Kas elu koosnebki ainult pisiasjadest?
    • millelegi, millest eraldutakse või lähtutakse, näiteks Mihkel jäi Kadrist ilma.
    • asjadele, mida väljendavad (suhteid avaldavad) tegusõnade laiendid, näiteks Mulle aitab sinust.
  • Alaleütlevas käändes sõltuvusmäärus väljendab
    • tegevusobjekti (alaleütleva käände asemel võib kasutada kaassõna peale), näiteks Varem loodeti emale (= ema peale).
    • tegevuse toimepiiri (alaleütlev kääne on siin osaliselt samaväärne rajava käändega, peaaegu alati aga kaassõnaga peale), näiteks Vaasi väärtust hinnati kolmekümnele eurole (= kolmekümne euro peale).
    • tegusõnade laiendeid, näiteks Ilusale ilmale järgnes vihmane ilm.
    • omadussõnade laiendeid (võib kasutada ka kaassõna peale), näiteks Ta oli pahane oma kombele (= kombe peale) tähtsate olukordade puhul kokutada.
  • Alalütlevas käändes sõltuvusmäärus laiendab tegusõnu peatuma, baseeruma, põhinema, rajanema, näiteks
    • Kõneleja jättis peatumata kõige tähtsamatel faktidel.
    • Eesti kirjakeel põhineb peamiselt põhja-eesti keskmurdel(e).
  • Alaltütlevas käändes sõltuvusmäärus väljendab kõrvutavat vaatepunkti (võib kasutada ka järelsõna poolest), näiteks
    • Õpetaja oli päritolult (= päritolu poolest) inglane.
    • Käitumiselt sobiksid sa lausa diplomaadiks.
    • Teostuselt jätab töö hea mulje.
  • Kaasaütleva käände tingivad sõltuvusmääruse puhul
    • vastastikust tegevust väljendavad tegusõnad, näiteks Isa vaidles emaga.
    • tegusõnad, mis väljendavad kohtlemist, näiteks Oma külalistega saan ma ise hakkama.
    • mõnikord ka tegusõnad olema, hakkama, minema olemasolulauses, näiteks Noorema lapsega on alati kergem olnud.

Sõltuvusmääruseks kaassõnafraas

[muuda | muuda lähteteksti]

Rektsiooniliselt on tingitud paljude kaassõnadega kaassõnafraasid, näiteks

  • all: Võimalike lahenduste all mõeldi ainult ühte.
  • järele: Ta haises alkoholi järele.
  • kohta: Seadus ei kehti alaealiste kohta.
  • peale: Ema oli ärritatud minu peale. Vana mees mõtles oma õnnetu elu peale.
  • poole: Noored pürgivad tõe poole.
  • poolest/suhtes: Lapsed ei erine välimuse poolest.
  • pärast: Oma vendade pärast ei ole vaja sul enam muretseda.
  • vastu: Lapsena tundsin huvi kõige uue vastu.
  • üle: Sa peaksid oma elu üle järele mõtlema.

Sõltuvusmääruseks tegusõna käändeline vorm

[muuda | muuda lähteteksti]

Sõltuvusmääruseks võib olla

  • ma-vorm: Ta valmistus eksamit tegema.
  • mas-vorm: Ta märkas Kadrit istumas.
  • mast-vorm: Hobune keeldus edasi minemast.
  • mata-vorm: Isa unustas ukse lukustamata.
  • vat-vorm: Vanaema tundis enda põdura olevat.
  1. M. Erelt, T. Erelt, K. Ross. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 386.
  2. M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. §525