Sõjatuvi
Sõjatuvi on tuvi, keda on sõdades kasutatud teadete edastamiseks juba enne meie ajaarvamist. Tuvid on head sõnumite edasitoimetajad, sest nad on sõltumatud, märkamatud ja vastupidavad. Linde on kasutatud sõjalistel eesmärkidel juba 2000 aastat tagasi Vana-Roomas.[1]
19. sajand
[muuda | muuda lähteteksti]1871. aastal Prantsuse-Preisi sõja ajal, kui Preisi väed alistasid Pariisi, kasutas Prantsuse sõjavägi kuumaõhupalle, et transportida tuvisid vaenlase tagalasse. Peale selle olid tuvid võimelised kandma Londonist Pariisi tuhandeid mikrofilmidel olevaid pilte. Linnud edastasid neljakuise piiramisrõnga ajal üle miljoni sõnumi. Leiti, et sõjatuvid on kasulikud, ja seetõttu kasutati neid palju rohkem esimeses maailmasõjas.
Esimene maailmasõda
[muuda | muuda lähteteksti]1914. aastal oli esimese Marne'i lahingu ajal Prantsuse armeel juba 72 tuvilat.
Ameerika Ühendriikide armee Signal Corps ('signaalkorpus') kasutas 600 tuvi ainuüksi Prantsusmaal. Üht nende sõjatuvi, Black Checki kukke nimega Cher Ami autasustati Prantsuse sõjalise teenetemärgiga Croix de Guerre palmioksaga kangelasliku teenistuse eest, kui ta viis Verduni lahingu ajal kohale 12 olulist läkitust. Hoolimata läbilastud rinnast ja tiivast tõi lind 1918. aasta oktoobris sõnumi kohale. Oluline teadaanne, mis tuvil purustatud jala küljes oli, päästis Ameerika jalaväediviisi Lost Battalion ('kadunud pataljon') umbes 200 sõdurist 72 elu. See ülesanne jäi Cher Amile ka viimaseks.
Teine maailmasõda ja hiljem
[muuda | muuda lähteteksti]Teise maailmasõja ajal kasutas Suurbritannia umbes 250 000 sõjatuvi. Dickini medaliga – kõrgeima võimaliku autasuga, millega tunnustati loomi – autasustati 32 tuvi, sealhulgas Ameerika Ühendriikide armee Pigeon Service'i tuvi G. I. Joed ja Iiri tuvi Paddyt.
Suurbritannia lennuministeerium säilitas tuvide sektsiooni nii teise maailmasõja ajal kui ka sellele vahetult järgnenud ajal. Sektsiooni juht Lea Rayner teatas 1945. aastal, et linde saab treenida sihtmärgi täpseks tabamiseks väikseid lõhkekehi või biorelvi kandma. Seda ideed komitee ei realiseerinud ja 1948. aastal otsustas Suurbritannia sõjavägi loobuda tuvide edasisest kasutamisest. Sellegipoolest oli Suurbritannia salateenistus MI5 mures, et vaenlased võivad tuvisid sõjalistel eesmärkidel kasutada. Kuni 1950. aastani hoidsid nad 100 lindu tsiviiltuvilates, et harjutada vaenlase saadetud lindude vastast tegevust.[1]
Šveitsi armee kaotas oma tuvide sektsiooni alles 1996. aastal. 2000. aastal tabas India politsei Pakistanist saabunud tuvi, kes võis levitada salajast teadet[2]. 2016. aastal tabas India politsei taas linnu, kes kandis endaga sõnumit, milles ähvardati India peaministrit Narendra Modit. Sõnumi autoriks peeti Pakistani relvarühmitust Lashkar-e-Taibat (LeT).[3]
Autasustatud sõjatuvid
[muuda | muuda lähteteksti]Dikini medali on saanud 34 tuvi. Neist tuntuimad on järgmised:
- Commando (1944)
- Paddy (1944)
- William of Orange (1944)
- Mary of Exeter (1945)
- G.I. Joe (1946) [4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Auflösung des Brieftaubendienstes abgeschlossen" (July 2, 1996)". www.admin.ch. 1996-07-02. Retrieved 2013-04-25.
- ↑ By Express / AFP (2010-05-29). ""Fowl play: alleged spy pigeon held in India" (May 28, 2010)". Tribune.com.pk. Retrieved 2013-01-05.
- ↑ Darren Boyle (3. oktoober 2016). "Planning to stage a coo? India seizes Pakistani 'spy pigeon' caught carrying a note threatening the country's PM". Dailymail.
- ↑ Flying heroes: The true story, PDSA Dickin Medal: 'the animals' VC'