Rudolf Sirge

Rudolf Sirge (30. detsember 1904 Tartu – 24. august 1970) oli eesti kirjanik.

Nooruses töötas Sirge ajakirjanikuna, olles kõigepealt Rahva Sõna toimetuse liige, seejärel ühingu Radikaal nädalalehe Meie Hääl vastutav toimetaja.

Looming

Arvestatavaks romaanikirjanikuks kujunes Rudolf Sirge Looduse romaanivõistlusel 1929. aastal auhinnatud naturalistliku romaaniga "Rahu! Leiba! Maad!", mis kujutas 1917.-1918. aasta sündmusi Eestis Tartu agulielu taustal. Nõukogude ajal ilmus romaan ametlikule ideoloogiale sobivalt ümberkirjutatuna uusversioonis pealkirjaga "Tulukesed luhal" (1961).

1936. aastal ilmus Sirge sulest romaan "Must suvi" (1936), mis kujutas Saksa okupatsiooni Eesti külas 1918. aastal. 1938. aastal avaldas ta psühholoogilise romaani "Häbi südames".

Stalinismi ajal püüdis ta kohaneda uute ideoloogiliste nõudmistega, kuid ei saavutanud selles edu.

Sirge loometee tipuks kujunes 1956. aastal ilmunud mahukas romaan "Maa ja rahvas", kus vaadeldakse 1940. aasta kajastusi Eesti külaühiskonnas. Erinevalt teistest nõukogude aja kirjanikest suutis Sirge monumentaalse Logina Petri kuju kaudu näidata paindlikumalt tollaseid suundumusi. Aare Pilve sõnul "on see üks kõige polüfoonilisemaid ilukirjanduslikke kirjeldusi 1940. ja 1941. aasta kohta, mis Nõukogude Eestis kirjutati". 1957. aastal tõi romaan Sirgele Eesti NSV teenelise kirjaniku aunimetuse.

Pärast Eesti taasiseseisvumist langes Sirge koolides õpetatavast kirjanduskaanonist välja, uustrükis on ilmunud vaid "Must suvi", mida Nõukogude ajal ei avaldatud.

Teoseid

"Häbi südames"
"Algava päeva eel"
"Tulukesed luhal"
"Mitmest kaarest"
"Sule ja purjega...."
"Kolmekesi lauas"

Tunnustus

1957 – Eesti NSV teeneline kirjanik
1965 – Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind ("Maa ja rahvas")

Kirjandus

Raamatud

Ülo Tonts, "Rudolf Sirge". Lühimonograafia. Sari "Eesti kirjamehi". Eesti Raamat, Tallinn 1974, 156 lk
"Rudolf Sirgega kalavetel". Mälestuskogumik (29 autori meenutusi). Koostanud Friedrich Issak. Eesti Raamat, Tallinn 1974, 256 lk

Artiklid

Olev Jõgi, "Rudolf Sirge kirjanduslik arengutee" – Looming 1955, nr 10, lk 1246–65 ja nr 11, lk 1372–97; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
Ivar Grünthal, "Sirge romaan maast ja rahvast" – Rahvuslik Kontakt 1957, nr 2; ilmunud ka Ivar Grünthali raamatus "Müütide maagia", Tartu 2001, lk 391–399
Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 2. raamat, Eesti Raamat, Tallinn 1984, lk 136–147 ja bibliograafia lk 158 ning V köide, 1. raamat, Tallinn 1987, lk 343–357 (ülevaate autor Ülo Tonts)
Hando Runnel, "Sirgega silmitsi" – raamatus: H. Runnel, "Ei hõbedat, kulda", Tallinn 1984, lk 246–249; artiklist oli üle poole kärbitud, täielik tekst: Postimees, 9. mai 1991
Ülo Tonts, "Kaks kanget eesti talumeest" (Valev Uibopuu novelli "Inimese suurus" ja Rudolf Sirge romaani "Maa ja rahvas" peategelaste sarnasusest) – Keel ja Kirjandus 2002, nr 8, lk 576–579; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis; ilmunud ka raamatus: Ülo Tonts, "Klassikuks kodust kaugel", Tartu 2006, lk 205–213
Cornelius Hasselblatt, "Rudolf Sirge preislastest ametnike töölaual. Eesti kirjanduse välisretseptsiooni kõrvalteid" (romaani "Must suvi" salajasest tõlkimisest saksa keelde) – Keel ja Kirjandus 2003, nr 2, lk 81–91; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
Aksel Tamm, "Aga see oli üks mees" (mälestusi, IV osa) – Looming 2003, nr 9, lk 1394–99; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis; ilmunud ka Aksel Tamme raamatus "Aga see oli üks mees. Eluvisandeid", Kuldsulg, Tallinn 2003, lk 170–183
Aksel Tamm, ""Tulukesed luhal": mitut masti toimetajad versus autor" (romaani tsenseerimisest Eesti Riiklikus Kirjastuses aastal 1961) – Aksel Tamme raamatus "Ütle, tsensor, milleks sulle käärid", Tallinn 2012, lk 82–115
Aare Pilv, "Rudolf Sirge ajalooromaanidest. Katse lugeda nõukogude kirjandust uuesti" – Keel ja Kirjandus 2013, nr 8–9, lk 661–679
Fragmente Tammsaare mõtestikust, Varamu nr 2 1938
Pilk Metsanurgale kui jumalaotsijale, Varamu nr 9 1939

Välislingid

Rudolf Sirge Eesti biograafilises andmebaasis ISIK]]