Rossija (laevaklass)
| Rossija | |
|---|---|
 Jõereisilaev Rimski-Korsakov Irtõši jõel Omskis | |
| Tüüp | jõereisilaev |
| Liin | jõgedel ja ranniku ääres |
| Sõsarlaevad | ehitatud 36 |
| Ajalugu | |
| Ehitaja | Národný Podnik Škoda Komárno (Slovenské Lodenice n.p. Komárno) |
| Kiil pandud | ehitusperiood 1952–58 |
| Teenistusse võetud | 1953–1958 |
| Tehnilised andmed | |
| Pikkus | 80,22 m[1] |
| Laius | 12,50 (I) – 14,00 (II–III) m |
| Süvis | 1,90 m |
| Veeväljasurve | 1003 |
| Peamasin | 2 diiselmasinat Škoda 6L275 või 6L275R 588 kW (800 hj) |
| Käiturid | 2 |
| Kiirus | 11,1 sõlme |
| Tekke | 2 |
| Reisijakohti | 233 (I) – 259 (II-III) |
| Kajutikohti | 233 (I) – 259 (II-III) |
Rossija-klassi laevad (vene keeles Россия) on kahetekilised jõereisilaevad, mis ehitati 1952–1958 Slovakkias Komárno laevatehases. Slovakkias tähistati selle klassi laevu tähisega OL800 (slovaki keeles osobna lod 800 'reisilaev 800 hj'). Seeria sai nime esimese selle klassi laeva Rossija järgi. Rossija-klassi alused on tuntud ka nime projekt 785 (проект 785) all. 23. märtsil 1951 kinnitatud projekti autor oli Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi konstruktoribüroo (vene lühend КБ ЧССР).[1]
Rossija-klassi jõelaevu ehitati Volga, Doni, Kaama, Obi-Irtõši, Jenissei ja Ukraina Dnepri jõelaevakompaniidele kokku 36 ning need jagunevad kolme seeriasse: I, II ja III. Jõelaevade moderniseeritud projekt on tähistatud 785A.
Esimesed 17 laeva on nimetatud NSV Liidu 16 liiduvabariigi järgi. Ukraina järgi nimetati kaks laeva, sest esimene neist põles valmimise aastal maha ja hävis. See oli 36 laevast ka ainus, mis võeti kasutusest maha enne NSV Liidu lagunemist. Eesti nime kandev laev valmis neljateistkümnendana. Järgmised 13 laeva nimetati Venemaa heliloojate järgi. Kaks viimast kandsid Lenini ja Marxi nime. Pärast NSV Liidu lagunemist nimetati 11 neist ümber, sealhulgas 6 nimetati kaks korda ümber.
Esialgu kasutati Rossija-klassi laevu üksnes Volga ja Doni valglas. Sedamööda, kuidas aastakümnete jooksul valmis järjest moodsamaid laevu, saadeti Rossija-klassi laevu mujalegi. Tšornobõli katastroofi likvideerimise ajal 1986–89 kasutati 13 Rossija-klass laeva ujuvhotellina Tšornobõlis. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist müüdi palju Rossija-klassi laevu mitmesugustele eraettevõtetele, peamiselt turismiettevõtetele.
Pärast seda, kui Bulgarija 10. juulil 2011 2–3 minuti jooksul uppus, andis Venemaa transpordiminister Igor Levitin järgmisel päeval käsu kõik Rossija-klassi laevad ekspluatatsioonist maha võtta. Enam ei korraldata neist ühegagi turismireise. Mõni on kasutusel ujuvhotelli või puhkekeskusena.
Tehnilised andmed
[muuda | muuda lähteteksti]Rossija-klassi laevad on 80,22 m pikad. Nende laius on I seerial 12,50 m, II ja III seerial 14,00 m. Laeva süvis on 1,90 m. Sügavas vees võib laev arendada kiirust kuni 11 sõlme ehk 20,5 km/h.
Laev võib peale võtta 233 (I–II seeria) või 259 (III seeria) reisijat. Kajutid olid 1-, 2-, 4-, 6- ja 8-kohalised. Lisaks võib laev peale võtta 25 (I–II seeria) või 40 (III seeria) t kaupa. Laevaperes on 45 liiget. Täislastis laeva veeväljasurve on 1003 t.
Laeva jõumasina moodustavad 2 diiselmootorit, millest kummagi võimsus on 400 hj ehk 294 kW.
Kajutites olid kraanikausid. Laeval oli 2 restorani ja 2 salongi.
Sarnased jõelaevade projektid olid Jerofei Habaron (tüüp 860) ja Dunai (tüüp 305).
Alates 1990. aastatest tehti veel kasutusse jäänud laevadel sageli ümberehitustöid nende kaasajastamiseks ja mugavuse suurendamiseks. Suure arvu reisijate mahutamiseks mõeldud kajutid likvideeriti ja nende asemele rajati näiteks baarid. Mõned kajutid varustati duširuumiga. Selle käigus vähenes reisijate arv, mida laevale sai võtta, umbes 140-ni. 4 päästepaadist jäeti alles vaid 2.
Rossija-klassi laevad
[muuda | muuda lähteteksti]Laevade loetelus on esialgne nimi originaal- ja eesti keeles. Hilisemad ümbernimetamised on sulgudes kronoloogilises järjekorras.[2]
| Rossija-klassi laevad | ||
|---|---|---|
| Jk, nr | Originaalnimi | Nimi eesti keeles |
| Esimene seeria | ||
| 1 | Россия (Россич, Распутин) | Rossija (Rossitš, Rasputin) |
| 2 | Украина | Ukraina |
| 3 | Белоруссия | Belorussija |
| 4 | Азербайджан | Azerbaidžan |
| 5 | Грузия | Gruzija |
| 6 | Армения | Armenija |
| 7 | Молдавия | Moldavija |
| 8 | Узбекистан (Царь Пётр, Коломенский Штандарт) | Uzbekistan (Tsar Pjotr, Kolomenski Štandart) |
| 9 | Казахстан | Kazahstan |
| Teine seeria | ||
| 10 | Таджикистан (Кремас) | Tadžikistan (Kremass) |
| 11 | Туркменистан | Turkmenistan |
| 12 | Киргизия (Пётр Алабин) | Kirgizija (Pjotr Alabin) |
| 13 | Карелия | Karelija |
| 14 | Эстония (Киевская Русь, Князь Воронцов) | Estonija (Kievskaja Russ, Knjaz Vorontsov) |
| 15 | Латвия (Михаил Годенко, Маяк) | Latvija (Mihhail Godenko, Majak) |
| 16 | Литва | Litva |
| 17 | Украина (Булгария) | Ukraina (Bulgarija) |
| 18 | Мусоргский | Mussorgski |
| 19 | Чайковский | Tšaikovski |
| 20 | Бородин | Borodin |
| 21 | Римский-Корсаков | Rimski-Korsakov |
| 22 | Ипполитов-Иванов | Ippolitov-Ivanov |
| 23 | Антон Рубинштейн (Пересвет) | Anton Rubinštein (Peresvet) |
| 24 | Композитор Глазунов | Kompozitor Glazunov |
| 25 | Композитор Глинка | Kompozitor Glinka |
| Kolmas seeria | ||
| 26 | Композитор Калинников | Kompozitor Kalinnikov |
| 27 | Композитор Прокофьев | Kompozitor Prokofjev |
| 28 | Композитор Скрябин | Kompozitor Skrjabin |
| 29 | Композитор Алябьев | Kompozitor Aljabjev |
| 30 | Композитор Балакирев | Kompozitor Balakirev |
| 31 | А. П. Чехов (Байкал, Капитан Родин) | A. P. Tšehhov (Baikal, Kapitan Rodin) |
| 32 | М. Ю. Лермонтов | M. J. Lermontov |
| 33 | А. С. Грибоедов (И. И. Шишкин, Виктория) | A. S. Gribojedov (I. I. Šiškin, Viktoria) |
| 34 | Радянський Союз | Radjanskõi Sojuz |
| 35 | В. I. Ленiн (Т. Г. Шевченко) | V. I. Lenin (T. G. Ševtšenko) |
| 36 | Карл Маркс | Karl Marks |
Ülevaade
[muuda | muuda lähteteksti]| Rossija-klassi (projekt 785/OL800) laevad | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Ehitusaasta | Tehasenumber | Seeria | Pilt | Nimi | Tellija | Laevakompanii | Staatus |
| 1952 | I |  |
Rasputin | Volga jõelaevandus, Gorki | end. Rossitš, Rossija; 1986–1989 hotellina Tšornobõlis; vanarauaks lammutatud[3] | ||
| 1952 | I | Ukraina | Volga jõelaevandus, Gorki[4] | põles maha Donil 1953, lammutati 1953 | |||
| 1953 | I | Pilt | Belorussija | Volga jõelaevandus, Gorki | Kaasan; 1986–1989 hotellina Tšornobõlis; kasutusest maha võetud, lammutatud | ||
| 1953 | I | Pilt | Azerbaidžan | Volga jõelaevandus, Gorki | 1986–1989 hotellina Tšornobõlis; veespordikeskusena Sevastopoli lähedal | ||
| 1953 | I | Pilt | Armenija | Volga jõelaevandus, Gorki | 1961–1992 Perm, seejärel kanti maha; 1993 Tšaikovski slipil Foto | ||
| 1953 | I | Pilt | Gruzija | Volga jõelaevandus, Gorki | Kaasan, 1986–1989 hotellina Tšornobõlis | ||
| 1953 | I | Pilt | Moldavija | Volga jõelaevandus, Gorki | 1962 Obi-Irtõši, Omsk (Tobolsk-Salehard), tagasi Volga-Doni laevakompaniile (Rostov Doni ääres) 1975–1992, hotell Türgis, uppus | ||
| 1953 | 318 | I |  |
Kolomenski Štandart | Volga jõelaevandus, Gorki | end. Uzbekistan; 2004–2005 Tsar Pjotr; 1986–1989 hotellina Tšornobõlis; 1962–1992 Volgograd; kohvik Moskva jõel (asum Kolomenskoje) | |
| 1954 | I | Pilt | Kazahstan | Volga jõelaevandus, Gorki | Obi-Irtõši jõelaevandus, Omsk; kasutusest maha võetud; lammutatud 199* | ||
| 1954 | II | Pilt | Kremass | Volga jõelaevandus, Gorki | end. Tadžikistan; 1986–1989 hotellina Tšornobõlis; "lammutatud" 2007; moderniseerimisel Navašinos | ||
| 1954 | II | Pilt | Turkmenistan | Volga jõelaevandus, Gorki[5] | põles maha 1986, kasutusest maha võetud | ||
| 1954 | II |  |
Pjotr Alabin | Volga jõelaevandus, Gorki | Agenstvo retšnõh puteseštvij, Samara | end. Kirgizija 1986–1989 hotellina Tšornobõlis[6][7] | |
| 1955 | 323 | II | Pilt | Karelija | Volga jõelaevandus, Gorki | 1986–1989 hotellina Tšornobõlis; 2006 kasutusest maha võetud | |
| 1955 | 324 | II |  |
Knjaz Vorontsov | Volga jõelaevandus, Gorki | end. Estonija, Kievskaja Russ (2003); 1986–1989 hotellina Tšornobõlis[8] | |
| 1955 | II | Pilt | Mihhail Godenko | Volga jõelaevandus, Gorki | end. Latvija, hotell Majak Krasnojarskis | ||
| 1955 | 326 | II |  |
Litva | Volga jõelaevandus, Gorki | omanik Selihhov V. V., hotell Krasnojarskis | |
| 1955 | II |  |
Bulgarija | Volga jõelaevandus, Gorki | ООО "Briz" (allrentnik), OOO "AgroRetšTur" | end. Ukraina (1955), uppus 2011 Kuibõševi veehoidlas, üles tõstetud, saadetud vanarauaks[9] | |
| 1956 | II | Mussorgski | Volga jõelaevandus, Gorki | hiljem Volga-Doni laevakompanii, Rostov Doni ääres | |||
| 1956 | II | Tšaikovski | Volga jõelaevandus, Gorki | kasutusest maha võetud | |||
| 1956 | II | Borodin | Jenissei jõelaevandus, Krasnojarsk | uus nimi? | |||
| 1956 | II | |
Rimski-Korsakov | Volga jõelaevandus, Gorki | Evrazia-tur, Omsk | moderniseeritud 1992/785A, 2011. a. oktoobris jälle müügis[10] | |
| 1956 | II | Pilt | Ippolitov-Ivanov | Jenissei jõelaevandus, Krasnojarsk | 2005 kasutusest maha võetud: müüakse ca 3 miljoni rubla eest | ||
| 1956 | II | Peresvet | Jenissei jõelaevandus, Krasnojarsk | end. Anton Rubinštein kuni 12.2004[11] 1992 kasutusest maha võetud, hotell Peresvet Krasnojarskis | |||
| 1956 | II | Pilt | Kompozitor Glazunov | Volga jõelaevandus, Gorki | Perm, jälle käigus[12] | ||
| 1956 | II | Pilt | Kompozitor Glinka | Volga jõelaevandus, Gorki | 1995 kasutusest maha võetud | ||
| 1957 | III | Pilt | Kompozitor Kalinnikov | Jenissei jõelaevandus, Krasnojarsk | 1997 kasutusest maha võetud, hotell Viktoria Krasnojarskis | ||
| 1957 | III | Pilt | Kompozitor Prokofjev | Jenissei jõelaevandus, Krasnojarsk | 2005 kasutusest maha võetud, Krasnojarski jõevaksali kassa; 2011 müügil | ||
| 1957 | III | Pilt | Kompozitor Skrjabin | Kama jõelaevandus, Molotov | kasutusest maha võetud; Tšaikovski slipil Pilt | ||
| 1957 | III | Kompozitor Aljabjev | Obi-Irtõši jõelaevandus, Omsk | ? | |||
| 1957 | III | Kompozitor Balakirev | Obi-Irtõši jõelaevandus, Omsk | kasutusest maha võetud | |||
| 1957 | III | Kapitan Rodin | Jenissei jõelaevandus, Krasnojarsk | ehitatud kui A. P. Tšehhov, 1979–1993 Baikal | |||
| 1958 | 31 | III | Tehasenumbri pilt | M. J. Lermontov | Jenissei jõelaevandus, Krasnojarsk | PassažirRetšTrans, Krasnojarsk |
moderniseeritud[7] |
| 1958 | 343 | III | Viktorija | Kama jõelaevandus, Perm | ehitatud kui A. S. Gribojedov, 1958–2000 I. I. Šiškin | ||
| 1958 | III | Radjanskõi Sojuz | Dnepri jõelaevandus, Dnepropetrovsk | 1986–1989 hotellina Tšornobõlis; mahajäetult Kiievi veehoidlal | |||
| 1958 | III |  |
T. G. Ševtšenko | Dnepri jõelaevandus, Dnepropetrovsk | ehitatud kui V. I. Lenin kuni 1980, kasutusest maha võetud 1989[13] | ||
| 1958 | III | Pilt | Karl Marks | Dnepri jõelaevandus, Kiiev | 1986–1989 hotellina Tšornobõlis; 1989 mahajäetult Kievi veehoidlal[14] | ||
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Teatmik, projekti 785 veebiarhiiv (vene keeles)
- ↑ Projekti 785 jõereisilaevad (vene keeles)
- ↑ Rasputini lõpp 10.2011 (vene keeles)
- ↑ Register, Ukraina (1952) (vene keeles)
- ↑ Turkmenistani registri andmed (vene keeles)
- ↑ Pjotr Alabin (Kirgizija) Rossija projekt 785
- ↑ 7,0 7,1 Jõelaevad locmani kodulehel (vene keeles)
- ↑ Laev Knjazj Vorontsov (Kievskaja Russ, Estonija)
- ↑ Ремонтники сдали теплоход «Булгария» в металлолом(vene keeles)
- ↑ "Irtõsi Laevakompanii kuulutused". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. november 2010. Vaadatud 6. detsembril 2011.
- ↑ Peresvet (kuni 12.2004 Anton Rubinštein)
- ↑ "Jälle käigus Jaroslavlis". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. november 2010. Vaadatud 1. detsembril 2011.
- ↑ Pilt (vene keeles)
- ↑ Pilt
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rossija |
- Projekt 785: Joonised lk 1 ja 2, tehnilised andmed lk 3–8, nimekirjad lk 9 ja 10, pildid ja dokumenteeritud vrakid lk 11–58, interjöör lk 59 (PDF, Laevainseneri Jevgeni L. Smirnovi raamatukogu) (vene keeles)
- Soojusisolatsioon laevadel 1986–1989 aastail Tšornobõli katastroofi likvideerimisel