Robert Koch

Robert Koch
Sündinud	11. detsember 1843 Clausthal-Zellerfeld, Saksa Liit
Surnud	27. mai 1910 (66-aastaselt) Baden-Baden, Badeni suurhertsogiriik
Alma mater	Göttingeni Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	mikrobioloogia
Tuntumad tööd	mikrobioloogia rajaja Kochi postulaadid Siberi katku ning tuberkuloosi ja kooleratekitaja avastamine
Doktoritöö juhendaja	Georg Meissner
Tunnustus	Nobeli meditsiiniauhind (1905)
Autogramm

Robert Koch (11. detsember 1843 Hannoveri kuningriik Klausthal – 27. mai 1910 Badeni suurhertsogiriik, Baden-Baden) oli saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid, Nobeli auhinna laureaat.

1877 avastas ta Siberi katku, 1882 tuberkuloositekitaja (Kochi kepike) ja 1883 kooleratekitaja. Ta sõnastas ka Kochi postulaadid. Dissertation Dorpat 1879: Über die Wirkung der Oxalate auf den thierischen Organismus.

Aastal 1905 pälvis ta tuberkuloositekitaja avastamise eest Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna.

Koch sündis Hermann Kochi ja tema naise Mathilde Julie Henriette (sündinud Biewand) pojana. Juba lapsena paistis ta tarkusega silma. Veel enne kooliminekut 1848 õppis ta iseseisvalt lugema ja kirjutama. Ta lõpetas keskkooli 1862, saavutades häid tulemusi reaalainetes.

1863 astus ta Göttingeni ülikooli loodusteadusi õppima, aga kahe semestri möödudes vahetas ta õppesuunda ja asus õppima arstiteadust. Viienda semestri ajal kutsus anatoom Jacob Henle teda osalema oma emaka närvistruktuuri uurimise projektis. Kuuendal semestril hakkas Koch füsioloogiainstituudis iseseisvalt uurima happeeritust. See sai lõpuks tema väitekirja aluseks. 1866. aasta jaanuaris lõpetas Koch ülikooli meditsiiniteaduskonna kiitusega.

Pärast lõpetamist töötas Koch kirurgina Prantsuse-Preisi sõjas ja seejärel arstina Wollsteinis (tänapäeval asub see linn Poolas ja kannab nime Wolsztyn). 1885–1890 töötas ta Berliini ülikoolis administraatori ja professorina.

Koch abiellus 1867 Emma Adolphine Josephine Fraatziga. Järgmisel aastal sündis neil tütar Gertrude. Abielu lõppes 1893 ja samal aastal abiellus Koch uuesti näitleja Hedwig Freibergiga.

9. aprillil 1910 tabas Kochi südamerabandus ja sellest ta enam ei taastunud. Oma viimase loengu pidas ta 24. mail 1910 Berliini teaduste akadeemias, kõneldes tuberkuloosist. Kolm päeva hiljem ta suri. Pärast tema surma nimetas Göttingeni ülikooli füsioloogiainstituut ühe osakonna tema järgi ümber.

Tunnustus

• 1897 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks
• 1905 – Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind