Rhône

See artikkel räägib jõest; departemangu kohta vaata artiklit Rhône'i departemang

---

Rhône
Lähe	Rhône'i liustik 46° 34′ 27″ N, 8° 22′ 49″ E
Suubub	Vahemeri 43° 20′ 3″ N, 4° 50′ 39″ E
Valgla maad	Prantsusmaa Šveits
Valgla pindala	100 200 km²
Pikkus	813 km
Parempoolsed lisajõed	Saône, Ain
Vasakpoolsed lisajõed	Isère, Drôme, Durance

Rhône Steinhausi juures Šveitsis

Rhône [roon] (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.

Rhône algab Alpidest Rhône'i liustikust 1753 meetri kõrgusel. Jõe pikkus on 812 km ja valgla 100 200 km². Valgla piir on ühtlasi Itaalia piiriks Šveitsi ja Prantsusmaaga.

Ülemjooksul voolab ta läbi Valais' kantoni nõgusid ja kuristikke mööda. Jõest põhja jäävad Berni Alpid, kagusse Leponti Alpid, lõunasse Penniini Alpid ja edelasse (Genfi järvest lõunasse) Chahlais. Jõest põhja poole jäävad 4274 m kõrgune Finsreraarhorn, 4158 m kõrgune Weisshorn ja 3248 m kõrgune Wildhorn, lõunasse jäävad 4545 m kõrgune Dom ja 4506 m kõrgune Weisshorn. Alguses voolab jõgi edelasse, läbib Brigi, seejärel suubub temasse vasakult ülemjooksu suurim lisajõgi Visp. Rhône voolab läbi Sierre'i ja kantoni keskuse Sioni, pöördub Martigny linnas loodesse, voolab läbi Montney ja suubub Genfi järve, kust väljub Genfis. Suurimad Genfi järve kaldal olevad asulad on Vaud' kantoni keskus Lausanne ja Genfi kantoni keskus Genf.

Keskjooksul voolab Rhône kuristikke pidi läbi Juura mägede, olles piiriks põhja jääva Juura ja lõunasse jääva Savoie vahel. Alguses voolab ta edelasse, Bellegarde-sur-Valsenne'is pöördub lõunasse, pärast möödumist Bourget' järvest edelasse, siis järsult loodesse ja enne parempoolse lisajõe Aini suuet läände. Rhône läbib Villeurbanne'i ja ühineb Lyonis oma suurima parempoolse lisajõe Saône'iga.

Lyonis muudab Rhône voolusuunda ja suundub lõunasse. Laiad nõod vahelduvad kuristikega, mis on siiski võrdlemisi laiad. Rhône möödub Vienne'ist, Roussillonist ja Tournon-sur-Rhône'ist, siis suubub temasse vasakult Isére ja jõgi jõuab Valence'i. Järgmisena suubub Rhône'i paremalt Eyrieux ja vasakult Drôme, mille suudme lähedal asub Livron-sur-Drôme. Jõgi möödub Montélimarist, Le Tellist, Pierrelatte'ist ja Bourg-Saint-Andéolist. Siiamaale oli Rhône voolanud Rhône-Alpesi provintsis, kuid seal ületab ta provintsi piiri ja kuni suudmeni kulgeb jõge mööda idapoolse provintsi Provence-Alpes-Côte d'Azuri ja läänepoolse provintsi Languedoc-Roussilloni piir (Roussillon ise jääb provintsist väljapoole). Siis möödub jõgi Pont-Saint-Esprit'st, kus temasse suubub paremalt Ardèche'i jõgi. Seejärel suubub Rhône'i vasakult Avgues, mille suudme lähedal asub Orange. Avignonis suubub temasse vasakult Durance ja sealt algab juba suudmeala. Jõkke suubub paremalt Gard ning Rhône ise suubub pärast Beaucaire'i, Tarasconi ja Arles'i läbimist Vahemerre, moodustades delta.

Rhône pole Prantsusmaa pikim jõgi, küll aga kõige veerohkem. Tema keskmine vooluhulk suudmes on 1800 m³/s, mis on 48. kohal maailmas. Rängad vihmad ja kevadine lumesulavesi võivad vooluhulka veelgi suurendada, näiteks 1994. aasta jaanuaris oli jõe vooluhulk 11 000 m³/s. Genfi järve suubumisel on jõe vooluhulk 570 m³/s.

Juba antiikajal oli Rhône oluline liiklustee. Jõe ääres asuvad linnad on sageli juba antiikajal asutatud, nende seas Arles (tollal Arelate) ja Lyon (tollal Rooma provintsi Gallia Lugdunensise keskus Lugdunum). Mööda jõge kulges kaubatee, mis lõppes Marseille's (algselt kreeka koloonia Massalia). Seda mööda transporditi merevaiku ja tina. Rhône'i nimi oli kreeka keeles Rhodanos ja ladina keeles Rhodanus. Hästi tuntud olid ka Rhône'i vasakpoolsed lisajõed Isére (antiikajal Isara) ja Durance (antiikajal Druentia).

Rhône on laevatatav suudmest kuni Lyonini. Antiikajal kulus selleks reisiks kolm nädalat, tänapäeval läbivad mootorsõidukid selle kolme päevaga. 1829–1952 sõitsid jõel aurikud, mis allavoolu suutsid Lyonist Arles'i koguni ühe päevaga sõita. Kuid ülesvoole sõitmist takistab kiire vool, mis sageli ulatub 10 km/h-ni.

1948. aastal algatas Prantsusmaa valitsus programmi, millega rajati Rhône'ile paisude ja hüdroelektrijaamade süsteem. Iga paisu juurde kuulub lüüs, mille abil veesõidukeid kõrgemale tõstetakse. Rhône'il on kümme hüdroelektrijaama, nende abil toodetakse üle 7% Prantsusmaa elektritoodangust.