Religioosne haridus
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2015) |
Religiooniharidus jaguneb kaheks valdkonnaks: katehheesiks ehk usuõpetuseks koguduses ja religiooniõpetuseks ehk usuliseks hariduseks koolis.
Religioonihariduse rahvusvahelistumisele aitas kaasa Kirikute Maailmanõukogu 1970. aastatel. 1977. aastal loodi Rahvusvaheline Usuõpetuse (ja -väärtuste) Seminar (ISREV).
Religiooniharidusega seotud mõisteid
[muuda | muuda lähteteksti]- Teoloogia on usuteadus. Ajaloolise traditsiooni põhjal on Euroopas levinud teoloogia õpetamine klassikalist struktuuri järgivate ülikoolide usuteaduskondades, enamasti konfessionaalsel alusel. Eestis õpetatakse teoloogiat mitmes õppeasutuses, sh Tartu Ülikooli usuteaduskonnas.
- Religioonipedagoogika on pedagoogika haru, mis tegeleb religiooniteemalise õpetuse spetsiifikaga. On iseseisva õppeainena nt Tartu Ülikooli kasvatusteaduskonnas.
- Religiooniõpetus on Eesti kooli sisseviidava maailmareligioone tutvustava aine ametlik nimetus.
- Katehhees on kirikus tehtava õpetustöö üldnimetus õigeusu- ja katoliku kirikus. Eesti protestandid kasutavad nime leeriõpetus või üldnime usuõpetus. Usuõpetuse tunnus on usutunnistuse kesksus (konfessionaalsus); religiooniõpetus on interkonfessionaalne ja erapooletu.
- Pühapäevakool või piiblikool on kiriku juures laste ja noortega tegelev huviring.
Kiriku usuõpetuse ja kooli religiooniõpetuse erinevused
[muuda | muuda lähteteksti]Leho Lamus võttis oma magistritöö teemal "Kiriku usuõpetuse ja kooli religiooniõpetuse erinevused" kokku nii:[1]
| „ | Religiooniõpetus ei ole 21. sajandi alguses enam kiriku usuõpetus, kuid kirikus antav õpetus on religiooniõpetuse üks osa, kusjuures teemad tuleb Eesti koolis avada interkonfessionaalses võtmes (mida tehti juba EV alguspäevil). Religiooniõpetust reguleerib Eestis põhiseadus (riigikirikut pole, on usuvabadus), haridusseadus (õpetamine on vabatahtlik), põhikooli ja gümnaasiumiseadus (õpetatakse siis, kui on vähemalt 15 soovijat). Religiooniõpetust kujundavad rahvusvahelised standardid pakuvad kodureligiooni ning maailmareligioonide üldhariduskoolis õpetamise suhteks 50% ja 50% ainemahust. Sellel pinnal saab õpetada ka koolis kohustuslikku religiooniõpetust, mida lubab ka õiguskantsler Allar Jõks 2004. aasta aruandes (kui ei õpetata usuõpetust ja maailmareligioone tutvustatakse neutraalselt). Siinkohal on vaja täiendavat uuringut, sest 1923. aasta rahvahääletuse järgi peaks religiooniõpetus olema valikainena kõikides koolides. Valikaine võiks kesta kaks aastat gümnaasiumis (esimene aasta maailmareligioonid ja teine aasta Eesti olude ülevaade). | “ | |||
Kiriku usuõpetuse ja üldhariduskooli religiooniõpetuse olulisemad erinevused
[muuda | muuda lähteteksti]| Suhestus | Usuõpetus | Religiooniõpetus |
|---|---|---|
| Kultuur | Kristlik kultuuripärand, milles me elame, ja selle praktika | Tutvustatakse erinevaid ja võõraid kultuure (kauged geograafiliselt) |
| Annab ülevaate | Jumala tähendusest, piiblist, kirikus toimuvast | Maailma religioonidest ja Eesti religioossest olukorrast |
| Usutunnistus | Konfessionaalne | Interkonfessionaalne |
| Maailmapilt | Üks tõde ja terviklik maailmapilt | Kõrvuti on eri tõed ja maailmapildid |
| Tekstid | Piibel, Katekismus, Leeriõpik | Ülevaade paljudest pühakirjadest |
| Mõtlemise kese | Jumala ja inimese suhe; dekaloog, hinge surematus, mõtlus ainujumala üle | Võimalus iseseisvaks mõtlemiseks eri religioonide üle; inimene tunnustab teisi maailmavaateid |
| Religiooni praktika | Ristimine, armulaud, palve ja liturgia kuuluvad õpetusesse | Ei tegele usulise praktikaga (aga arutletakse praktikate üle) |
| Suhtumine praktikasse | Ühine laulmine ja palvetamine ehk liturgia on kesksel kohal, praktika on esmane | Teave paljudest praktikatest, tunnivälised külastused, KiKoS-e järgi jumalateenistus koolis sõltub direktorist |
| Inimesepilt | Inimene jumala pildina | Eri religioonide inimesekäsitlused |
| Valeõpetus | Kui lähtuda kirikukogude õpetusest, siis pole soovitav vastuolu usutunnistusega | Valeõpetus algab vastuolust inimõiguste, riigi põhiseaduse ja kriminaalkoodeksiga |
| Alusnorm | Armastamise ja ristimiskäsk, õhtusöömaaeg, Mäejutlus | Inimõigused, isiku- ja usuvabadus, sallivus, arvamusvabadus |
| Väärtused | Edastab üht väärtuste süsteemi | Erinevate väärtuste tutvustus |
| Tekstile lähenemine | Alustekstide tundmine, sõnumi kuulutamine ilmutusest lähtuvalt | Ajaloolis-kriitiline ( arheoloogia), sotsiaalajalooline (näited elust), psühholoogiline, mõistuslik |