Reka jõgi

Reka
Lähe	Slovenski Snežnik 45° 29′ 53″ N, 14° 22′ 6″ E
Suubub	Škocjani koopad 45° 39′ 56″ N, 13° 59′ 21″ E
Valgla maad	Horvaatia, Sloveenia
Valgla pindala	365 km²
Pikkus	54 km
Langus	449 m
Vooluhulk	0,72 m³/s

Reka on jõgi Horvaatias ja Sloveenias. Jõgi voolab läbi Karsti platoo. Jõe maapealse osa pikkus on 54 km (sellest Lätis 46 km) ja valgla on 365 km².

Reka algab Klane lähistelt Slovenski Snežniku mäelt merepinnast 720 meetri kõrguselt. Horvaatia aladel kannab see ka nime Vela Voda. Jõgi voolab loodesse Sloveenia territooriumile, kus see ülemjooksul kannab ka nimetust Velika voda (samatähenduslik Vela Vodaga, tähendab suurt vett). Sloveenias asuvad jõe ääres Ilirska Bistrica ja Prem. Škocjani küla lähistel merepinnast 271 meetri kõrgusel kaob Reka maa alla.

Edasi läbib jõgi Škocjani koopaid. Koobastes asub maailma suurimate hulka kuuluv maa-alune kanjon, mille jõgi on lubjakivisse uuristanud. Kanjoni lõpus on sifoon, mis ei suuda suurvee ajal kogu jõevett läbi lasta, nii võib veetase koopas tõusta enam kui 100 meetri võrra. 160 meetri sügavusel kaob jõe vesi maa-aluses järves ja edasi pole selle kulg jälgitav.

Reka jõe vesi tõuseb taas maapinnale 38 kilomeetrit eemal, pannes aluse Timavo jõele. Siiski pole see ainus koht, kus Reka vesi maapinnale tõuseb - vesi ilmub nähtavatele ka teistes Trieste ja Monfalcone vahelistes allikates; samuti panevad Timovale kahe kolmandiku ulatuses aluse teised veeallikad.