Recep Tayyip Erdoğan
Recep Tayyip Erdoğan | |
---|---|
12. Türgi president | |
Ametis | |
Ametisse asumise aeg 28. august 2014 | |
Eelnev | Abdullah Gül |
Türgi peaminister | |
Ametiaeg 14. märts 2003 – 28. august 2014 | |
Eelnev | Abdullah Gül |
Järgnev | Ahmet Davutoğlu |
Õigluse ja Arengu Partei juht | |
Ametisse asumise aeg 21. mai 2017 | |
Eelnev | Binali Yıldırım |
Õigluse ja Arengu Partei juht | |
Ametiaeg 14. august 2001 – 27. august 2014 | |
Järgnev | Ahmet Davutoğlu |
İstanbuli linnapea | |
Ametiaeg 27. märts 1994 – 6. november 1998 | |
Eelnev | Nurettin Sözen |
Järgnev | Ali Müfit Gürtuna |
Türgi Rahvusassamblee liige | |
Ametiaeg 9. märts 2003 – 28. august 2014 | |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
26. veebruar 1954 İstanbul, Türgi |
Erakond |
Rahvusliku Lunastuse Partei (-1981) Heaolupartei (1983-1998) Vooruslikkuse Partei (1998-2001) Õigluse ja Arengu Partei (2001-2014; 2017-) |
Alma mater | Marmara ülikool |
Autogramm |
Recep Tayyip Erdoğan ([ˈredžep ˈtɑiip ˈärdoan]; sündinud 26. veebruaril 1954) on Türgi poliitik, alates 28. augustist 2014 Türgi president.
Enne seda oli ta islamile lähedase Õigluse ja Arengu Partei esimees alates partei asutamisest Vooruse Parteist lahkulöönute poolt (2001–2014) ja Türgi peaminister 14. märtsist 2003- 28. augustini 2014.
Aastatel 1994–1998 oli Erdoğan İstanbuli linnapea. Tollal kuulus ta Heaoluparteisse, mis 1998. aastal põhiseadusvastasena (ilmaliku riigi põhimõtte ohustamises süüdistatuna) keelustati. Erdoğan ise pidi 1999. aasta algul kandma neli kuud kümnekuulisest vanglakaristusest kemalismi ohustava luuletuse avaliku ettekandmise eest.
2002. aasta parlamendivalimistel ei võimaldatud Erdoğanil kui kriminaalkaristust kandnul kandideerida. Valimised võitis siiski tema juhitav Õigluse ja Arengu Partei, mis kogus üle 34% häältest ja, olles edukam kahest valimiskünnise ületanud parteist, sai parlamendis suure enamuse. Et Erdoğan saaks asuda valitsusjuhi kohale, muudeti põhiseadust. Seni täitis peaministri kohuseid Abdullah Gül.
2008. aastal, pärast seda kui parlament otsustas kaotada pearäti kandmise keelu Türgi ülikoolides, taotles riigi peaprokurör konstitutsioonikohtult Erdoğani partei keelustamist. Taotluse rahuldamisel rakendunuks Erdoğanile ja tema parteikaaslastele 5-aastane tegutsemiskeeld. Konstitutsioonikohus leidis, et partei on süüdi sekularismivastases tegevuses, kuid partei keelustamiseks vajalik kvalifitseeritud häälteenamus (7 poolthäält 11-st) jäi napilt (6 poolthäält) saavutamata. Karistuseks piirati partei riiklikku rahastamist.
2013. aastal puhkesid Türgis ulatuslikud meeleavaldused Erdoğani valitsuse poliitika ja kasvava autoritaarsuse vastu. 2014. aasta märtsis ilmusid internetti väidetavad Erdoğani telefonikõnede salvestised, mis talle korruptsioonivarju heitsid; seejärel blokeeriti Türgis Twitter.
2015. aastal kuulutati Türgis presidendi kritiseerimine karistatavaks. 2016. aasta märtsis ei piirdunud Türgi valitsusorganid Erdogani kriitikute vaigistamisel enam üksnes kohaliku ajakirjandusega, vaid välisministeerium kutsus välja ka Saksamaa suursaadiku Martin Erdmanni, kellelt nõuti Saksa telekanali NDR satiirilise muusikavideo eemaldamist internetist. Samuti ähvardati akrediteeringute tühistamisega Lääne ajakirjanikke, kes olid kirjutanud Türgi presidendist kriitiliselt. Avalikes sõnavõttudes kritiseeris Erdogan ka Euroopa riikide diplomaate, kes olid toetanud Türgis sõnavabadust: "Te võite oma konsulaatide hoonetes ja nende piires liikuda. Aga mujal vajate luba."[1]
Kaks aastakümmet võimul olnud Recep Tayyip Erdogan võitis 28. mail 2023 lõpule jõudnud Türgi presidendivalimised, pikendades oma valitsusaega kuni 2028. aastani. Riigi kõrgeima valimisnõukogu avaldatud andmete kohaselt kogus Erdogan 27 513 587 häält ehk 52,14 protsenti antud häältest, edestades Kemal Kılıçdaroğlut, kes kogus 25 260 109 häält ehk 47,86 protsenti.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Recep Tayyip Erdoğan on abielus Emine Erdoğaniga (sündinud 1955, neiupõlvenimi Gülbaran). Emine on araabia päritolu ja abikaasad on rõhutanud, et olid algselt erinevate islami harude järgijad. Neil on kaks poega Ahmet Burak ja Necmeddin Bilâl ning kaks tütart Esra ja Sümeyye.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Raimo Poom Erdogan üritab ka lääne diplomaate ja ajakirjanikke vaigistama hakata EPL 31. märts 2016
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Recep Tayyip Erdoğan |
- Raimo Poom. Erdogan üritab ka lääne diplomaate ja ajakirjanikke vaigistama hakata EPL 31. märts 2016
- Roger Boyes. Stay calm. Turkey’s not in meltdown, The Times June 4 2013
- Mirjam Mäekivi. Galerii: Eesti ja Türgi presidendipaar kohtusid Kadriorus, Postimees 24. oktoober 2014
Eelnev Abdullah Gül |
Türgi president 2014– |
Järgnev – |
Eelnev Abdullah Gül |
Türgi peaminister 2003–2014 |
Järgnev Ahmet Davutoğlu |