Mine sisu juurde

Rattaturism

Allikas: Vikipeedia
Matk maastikurattal

Rattaturism ehk veloturism on turismi üks alamrühm. Rattaturism, mille olulise osa moodustab rattasõit, on meelelahutuslik külastus teise riiki või kodust eemale. [1]

Rattaturism on paindlik, sest ratturid saavad otsustada, millal ja kui kiiresti nad soovivad sõita. Rattaturism võib olla nii sportlik, kui ka rahulik ja seltskondlik tegevus, mida nauditakse looduses. [1]

Jalgrattamatk on jalgrattaga sõitmine mööda valitud marsruuti või sihtkohta koos varudega reisi eeldatavaks pikkuseks.

Sissejuhatus

[muuda | muuda lähteteksti]

Rattaturism on üks kiirema kasvuga turismiliike Euroopas, mujal maailmas on selleks suur potentsiaal, aga ohutuks rattasõiduks pole tihtipeale võimalusi veel loodud.

Endistes Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa riikides organiseeriti mitmeid jalgratta spordivõistlusi. Selleks, et osalema saada, pidi end registreerima turismi- või spordiorganisatsiooni liikmeks ning tõestama oma füüsilise ja tehnilise ettevalmistuse taset. Tolleaegseid matku, kus inimesed katsetasid oma võimete piire, kutsutakse nüüdsel ajal ellujäämisretkedeks. Piiride avanedes paar aastakümmet tagasi oli paljudel Eesti rattasõpradel esimene suur soov jalgrattaga kas Itaaliasse või Hispaaniasse sõita. Nüüd tõdetakse, et kaugete maade kõrval võib ka Eestimaal tõelisi matka-elamusi pakkuda. [2]

Jalgrattaturismi neli vormi

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Maanteeratta matk. Maanteerattasõit on spordiala, kus ratturid sõidavad väga kiiresti asfalteeritud ja kohati kattega teedel. [1]
  • Maastikuratta matk. Maastikurattasõit on spordiala, kus sõidetakse maastikul sõitmiseks mõeldud ratastega ebatasasel maastikul nagu näiteks metsades ja mägedes. Enamik maastikurattureid on vanuses 26–45 ja hästi treenitud. Maastikuratturid naudivad organiseeritud ekskursioone, aga enamik neist korraldab oma reisi ise. Tihtipeale saavad ratturid täpse informatsiooni raja kohta piltide abil, sest raja tundmine on oluline õnnetuste ja vigastuste vältimiseks. Maastikurattasõit nõuab head füüsilist vormi ja vastupidavust. Turistide jaoks, kes soovivad maastikuratta sõitu proovida, on olemas lihtsama marsruudiga rajad, mille läbimine võtab vähem aega ning maastik, millel sõidetakse, pole nii ekstreemne. [1]
  • Rattamatk peredele. See on mõeldud peredele, kes soovivad linna avastada või aktiivselt aega veeta. Need reisid on sageli kas üks või mitu päeva pikad. Neile on olulised pausid, distants, infrastruktuur ja peresõbralikud tegevused, mis on sobilikud ka lastele. Peresõbralikud tegevused on näiteks safarid või aardejaht. Sellisele rahvamatkale iseloomulik infrastruktuur hõlmab tualette, söögi-, pikniku- ja puhkekohti. Paljud pered soovivad kasutada lisavarustusena näiteks lapseistet, järel veetavat käru või tandemratast, sest siis on lastega lihtsam matkata. [1]
  • Eraviisiline rattamatk. Eraviisilised rattamatkad on rattaturismi populaarseim vorm. Neil osalevatele ratturitele meeldib rattaga sõita hobi korras ja üldiselt eelistavad nad kaardistatud jalgrattamatku. Mida rohkem infot distantsi kohta on, seda huvitavamaks sihtkoht nende jaoks muutub. Kaardil on märgitud ära vaatamisväärsused ja kohad, kus saab teha puhkepeatusi. Seetõttu saab jalgrattaga sõitmist kombineerida mis tahes muu turismitegevustega. [1]
jalgrattamatk looduses

Jalgrattaturismi seotus loodusega

[muuda | muuda lähteteksti]

Jalgratta kasutamine auto asemel aitab säilitada looduskeskkonda (nt pinnast, vett) ja vähendada ressursside kasutamist. Jalgrattad ei tekita reostust (nt müra või õhusaastet) ja aitavad säilitada nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Jalgrattasõit on ideaalne transpordiliik looduse kogemiseks ja selle säilitamiseks. Kui tagada sihtpaikadesse vajaminev infrastruktuur nagu prügikastid, matkarajad, tualetid ja piknikukohad, aitab see säilitada kohalikku taimestikku, loomastikku ja keskkonda. Rattaturismi peetakse kõige nauditavamaks ja kõige vähem ökosüsteemi kahjustavaks turismi tüübiks, kuna see sisaldab füüsilist aktiivsust, vaatamisväärsusi ja mootorita liikuvust. [3]

Jalgratturi vajadused

[muuda | muuda lähteteksti]

Jalgrattasõidu piirkondi iseloomustab pidev areng infrastruktuuris ja turismi pakkumistes, tehes neid läbitavamaks ja turvalisemaks jalgratturitele. Mida rohkem püüab piirkond täita jalgratturite vajadusi ja kehtestab end jalgrattasõidu sihtkohana, seda edukamaks rattaturismi sihtkohaks see muutub. [2]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "The European market potential for cycling tourism | CBI". www.cbi.eu. Vaadatud 27. märtsil 2023.
  2. 2,0 2,1 Annov, M.; Grinfelde, I.; Lelov, T.; Klepers, A.; et al. (R. Lepik, M. Männik, I. Part, T. Põld, S. Roomets, J. Smalinskis) (2010). Jalgrattaturismi teenuste osutaja käsiraamat (PDF). Lk 5.
  3. Aschauer, F.; Gauster, J.; Hartwig, L.; Klementschitz, R.; et al. (M. Michael, P. Pfaffenbichler, W. Unbehaun) (2021). Guidelines for sustainable bicycle tourism (PDF) (inglise). University of Natural Resources and Life Sciences, Vienna. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 26. märts 2023. Vaadatud 26. märtsil 2023.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]