Rasmus Puur

Rasmus Puur (õieti Mart-Rasmus Puur; sündinud 23. märtsil 1991) on eesti helilooja, dirigent ja kultuurikorraldaja; 2021. aastast Eesti presidendi kultuurinõunik.

Ta on noorim Eesti helilooja, kelle ooper on jõudnud kutselise teatri repertuaari.

Haridus

Rasmus Puur on õppinud Jakob Westholmi Gümnaasiumis ja lõpetanud Tallinna Reaalkooli. Lühikest aega õppis ta Tartu Ülikoolis kirjandus- ja kultuuriteadust.

Enne Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse astumist muretses Rasmus Puur, et muusikahariduse lünklikkuse (neli aastat klaveriõpinguid ja kümme aastat koorilaulu, kusjuures esimese solfedžotunni sai ta alles kõrgkoolis) tõttu ei pruugi ta muusikakõrgkooli pääsedagi. Kuid pääses ning 2014. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia cum laude bakalaureusekraadiga kompositsiooni erialal (õppejõud Tõnu Kõrvits ja René Eespere). Lisaks on ta õppinud dirigeerimist Tõnu Kaljuste juures.

2012. aastal (muusikatudengina) osales ta kuus Grammyt pälvinud USA helilooja ja dirigendi Vince Mendoza ja Metropole Orkesti rahvusvahelisel arranžeerijate meistrikursusel Hollandis.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe raames õppis ta 2021. aasta sügissemestril vahetusüliõpilasena Soomes Sibeliuse Akadeemias. 2022. aastal lõpetas ta EMTA magistriõppe heliloomingu erialal cum laude Tõnu Kõrvitsa õpilasena.

Muusika koolipõlves

Kohe Jakob Westholmi Gümnaasiumi esimesest klassist peale laulis Rasmus Puur poistekoori Revalia ettevalmistuskooris (dirigent Alla Eenma) ja aastatel 1998–2000 poistekooris Revalia (dirigent Hirvo Surva). Aastatel 2001–2010 laulis ta dirigentide Venno Laulu ja Hirvo Surva juhatusel Estonia poistekooris. Kuuenda klassi poisina läks ta vanemate teadmata muusikali "Oliver!" (2003, lavastaja Georg Malvius) osatäitjate konkursile ja osutus valituks. Sestpeale hakkas ta kaasa lööma peaaegu kõikides muusikalides, mis toona Eestis etendusid.

Reaalmažoor

Tallinna Reaalkooli üheksanda klassi õpilasena asutas ta koos sõber Edmar Tuulega 2007. aastal noorteorkestri Reaalmažoor (eesmärgiga rikastada eesti kultuuri- ja muusikamaastikku, esitades enamjaolt mitteakadeemilist muusikat), ja hakkas selle dirigendiks.

Puuri ja Tuule juhatusel tegutses noorteorkester Reaalmažoor kuni 2017. aastani, kokku anti üle 80 kontserdi ja salvestati 6 heliplaati.

Töökäik

2015. aastast töötab Rasmus Puur Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakooli keelpilliorkestri dirigendina. Tema juhatusel on see orkester pälvinud Sümfooniaorkestrite Liidu aastapreemia aktiivse ja mahuka kontserditegevuse eest 2018. aastal.

11. oktoobrist 2021 on ta ka Eesti presidendi kultuurinõunik.

Loominguline tegevus mujal

Rasmus Puur on olnud mitme muusikalavastuse muusikaline juht ja dirigent (nt Jarek Kasari ooper "Katuselt" (2011, NO99 Põhuteater) ja muusikal "Shrek" (2013, NUKU)). Ta on loonud teatrimuusikat Tallinna Linnateatris, Eesti Draamateatris, Rakvere teatris ja Kinoteatris / Nargen Operas.

2019. aastal oli ta Eesti Vabariigi 101. aastapäeva kontsertaktuse muusikaline juht.

Rasmus Puur on ka hinnatud arranžeerija ja orkestreerija (nt Jarek Kasari / Uku Uusbergi "Katuselt" (2011), Priit Pajusaare "Prints ja kerjus" (2013) ja "Lotte unenäomaailmas" (2015, Vanemuine)).

Laulupeod

Rasmus Puur oli 2017. aasta XII noorte laulu- ja tantsupeo "Mina jään" laulupeo teema ideekavandi "Noored juured" autor (koos Veiko Tubinaga), sümfooniaorkestrite liigi dirigent ja peadirigendi assistent, 2019. aasta XXVII üldlaulupeol "Minu arm" aga segakooride liigidirigent. Mõlemal laulupeol ta dirigeeris ja mõlemal esitati ka tema heliloomingut.

• 2017. aasta noorte laulupeol esitasid ühendkoorid esmaettekandes Rasmus Puuri laulu "Meie" (Anna Haava tekst), mis oli laulupeo nimilaul. Kriitiku rolli astunud helilooja Kristo Matson: ""Meie" muusika on noortele meelepäraselt energiline ja rokkiv ning paigutub oma trotslikkuse poolest mõtteliselt Alo Mattiiseni isamaaliste laulude kõrvale. Teose korduv esitus ja lauljate osavõtlik haaratus ei jätnud selles vähimatki kahtlust."

„Rasmus Puur, tema eelmisele noorte laulupeole kirjutatud laul „Meie” Anna Haava tekstile ja tema enda dirigeerimisel: see ei olnud väga lihtne lugu, seal oli palju päris keerulisi üleminekuid, aga see muusika oli täis nii meeletult energiat. Kõik koorid olid suutnud selle väga korralikult ära õppida ja see, kuidas Rasmus Puur seda juhatas. See oli väga vaimustav! Ma arvan, et selle lauluga juhatas Rasmus Puur ennast väga pikkadeks aegadeks laulupeo üldjuhi pulti.“

– Paljude laulupidude üldjuht Ants Üleoja

• 2017. aasta noorte laulupeol esitasid koondorkestrid Rasmus Puuri uudisteose „Tärkamine“. "Selle värvika, rahutu ja pompoosse teosed juured on filmimuusikas. Trompetite avataktid ja teema kõlavad nagu John Williamsi mõnele suurele seiklusjutustusele kirjutatud filmimuusika," on öelnud Kristo Matson.

• 2019. aasta üldlaulupeol oli kavas Rasmus Puuri loodud lastekoorilaul "Maa, mida armastan" (Hando Runneli tekst), mis osutus nii populaarseks, et läks kordamisele.

• Tähelepanuta ei jäänud Rasmus Puuri loomepanus ka 2019. aasta üldlaulupeo orkestrite repertuaari täiendamisse. Muusikakriitik Maria Mölder: "Eriti pühalikult kõlas aga Evald Aava „Me oleme põhjamaa lapsed“ (dirigent Triin Koch), millele Rasmus Puur oli lisanud uue orkestrisissejuhatuse."

• 2020. aasta EELK vaimulikuks laulupeoks "Rõõm üle maa" (mida on koroonapandeemia tõttu mitu korda edasi lükatud ja mis peaks toimuma 28.–29. juunil 2024) telliti Rasmus Puurilt lastekoorilaul "Südamele lähem" (Leelo Tungla tekstile). Muutunud olude tõttu kanti teos ette siiski juba 7. novembril 2020 uue koorimuusika kontserdil Tallinna metodisti kirikus Eesti Raadio lastekoori esituses.

• Rasmus Puur oli 20. augustil 2021 toimunud öölaulupeo "Vaba Eesti!" muusikajuht.

• 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupeo repertuaaris oli Rasmus Puuri loominguna koorilaul "Loome elu ilusa" (esitasid poistekoorid); instrumentaalteos "Tuuline eleegia" (esitas sümfooniaorkester); Mari Kalkuni laulu "Sata-sata" seade (esitasid lastekoorid); tantsupeo proloog "Tsillokese tähe" (Anu Tauli muusika, Rasmus Puuri seade); "Elotähti" (Mari Kalkuni laulu "Sata-sata" seade); "Sildumine" (Anu Tauli muusika, Rasmus Puuri seade) ning tantsupeo finaal "Üle mere" (tantsu autor ja lavastaja Agne Kurrikoff-Herman, muusika autor Rasmus Puur, sõnade autor Indrek Koff).

Helilooming ja tähtsamad ettekanded

Rasmus Puuri loomingut on esitanud paljud eesti kutselised kollektiivid (sh Tallinna Kammerorkester, ERSO, Rahvusooperi Estonia orkester, Vanemuise sümfooniaorkester, Nargenfestivali orkester, RAM) ja harrastuskollektiivid (sh ETV Tütarlastekoor, Rahvusooperi Estonia poistekoor, Collegium Musicale).

Autorikontsert "Hetked"

1. augustil 2014 toimus Tallinna lauluväljaku Klaassaalis Rasmus Puuri autorikontsert "Hetked", Nargen Festivali orkestrit dirigeeris Rasmus Puur ise. Kavas olid Rasmus Puuri teosed

• "Hellerella" keelpilliorkestrile
• "Rejoice" keelpilliorkestrile
• "Hõlju, lenda" I–IV sooloharfile
• "Hetked" I–IV keelpilliorkestrile
• "Igatsus" oboele ja keelpilliorkestrile
• "Mees ja naine" kahele multiperkussioonile (esiettekanne)
• Uudisteos oboele ja keelpilliorkestrile (esiettekanne)
• Avalik pihtimus "Jää" metsosopranile ja keelpilliorkestrile, libreto Laur Lomper (esiettekanne), vokaalsolist Juuli Lill

Muusikaline jutustus "Sipsik" ja autoriplaat

2016. aasta kevadel esietendus Rasmus Puuri kirjutatud kogupereteos "Sipsik" (Eno Raua samanimelise jutustuse ainetel), sama aasta lõpuks sai see muusikaline kontsert-jutustus ka CD-plaadi jaoks salvestatud. Teos on kirjutatud tekstilugejale, klaverile ja keelpilliorkestrile. CD-plaadil loeb Eno Raua lasteraamatu tekste näitleja Anu Lamp, teda saadavad Tallinna Muusikakeskkooli õpilane Viola Asoskova klaveril ja Tallinna Kammerorkester Rasmus Puuri dirigeerimisel.

Shakespeare ja teatri draamalavastuste muusika

27. oktoobril 2012 esietendus Tallinna Linnateatri Taevalaval William Shakespeare’i näidend "Hamlet" (lavastaja Priit Võigemast), mille muusika autor on Rasmus Puur.

2016. aastal kirjutas Puur muusika Marc Normani / Tom Stoppardi / Lee Halli näidendile "Armunud Shakespeare". Tüki lavastas Georg Malvius ja see esietendus 27. novembril 2016 Eesti Draamateatri suures saalis.

Nende vahele mahtusid veel järgmised Rasmus Puuri muusikaga draamalavastused:

• 2014 – Paul-Eerik Rummo ja Viiu Härmi "Körged, körged Köpu mäged" (lavastaja Ingo Normet), esietendus 25. juulil, Eesti Näitejuhtide Teatritrupp (Kõpu tuletorni jalamil)
• 2015 – Kinoteatri "Tüdrukud ei nuta ehk Katharina lähetamine" (lavastajad Paavo Piik ja Paul Piik), esietendus 3. juulil 2015, Kinoteater ja Nargen Opera (Omari küün Naissaarel)
• 2015 – Arto Paasilinna "Maailma parim küla" (lavastaja Jaanus Rohumaa), esietendus 19. juunil 2015, Rakvere Teater (Rakvere Rahvaaed)

2018. aasta 6. oktoobril esietendus Ugala teatri Black Boxis Nick Payne’i "Tähtede seis" (lavastaja Ringo Ramul), ka selle muusika autor on Rasmus Puur.

2021. aasta suveks valmis Ugala teatri 100. aastapäeva puhul kogumikplaat Ugala lavastustes kõlanud muusikast, mille on keelpilliorkestrile seadnud Rasmus Puur. Muusikat esitavad džässansambel ja VHK keelpilliorkester, dirigent Rasmus Puur.

Ooper "Pilvede värvid"

2017. aastal jõudis rahvusooperis Estonia lavale tema debüütooper "Pilvede värvid" (Jaan Kruusvalli samanimelise näidendi teemadel, libretist Laur Lomper, lavastaja Roman Baskin). Teos valmis Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks (Puur võitis 2014. aastal rahvusooperi Estonia sel puhul korraldatud ooperiloomingu konkursi) ning selle maailmaesietendus toimus 22. septembril 2017 rahvusooperi Estonia teatrisaalis. Peaosades olid Jassi Zahharov, Helen Lokuta, Mati Turi, Juuli Lill, Janne Ševtšenko ja Ita Ever. Dirigeeris Kaspar Mänd. Rasmus Puurist sai sellega noorim Eesti helilooja, kelle ooper on jõudnud kutselise teatri lavale. Teos oli Estonia repertuaaris kuni veebruarini 2020, 23. veebruaril 2020 näidati salvestatud ooperietendust esimest korda Eesti Televisiooni põhitelekanalis. Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeval, 20. augustil 2021 ilmus ka ooperi DVD.

Ooperi idee põhineb Jaan Kruusvalli näidendil "Pilvede värvid" (1983), mis käsitleb eestlaste põgenemist kodumaalt Teise maailmasõja sündmuste keerises. Aeg ei ole Eestist lahkumise puhul aga määrav – mindi sõjaajal, põgeneti Nõukogude okupatsiooni eest ning välismaale minnakse kauaks või päriselt ära ka nüüd, vabaduse päevil.

Muusikakriitik Maria Mölder on esile tõstnud, kui huvitavalt on Rasmus Puur ooperis kokku põiminud mineviku ja tänapäeva: "Puuri meloodiline muusika poeb hinge ning annab sealjuures hästi edasi sündmustiku meeleolu ja tegelaste siseelu. Muusikale lisavad ikka ja jälle värvi tuntud ja vähem tuntud muusikalised tsitaadid: näiteks punkaritega noorte­rahutuste stseenis oli kuulda J.M.K.E. "Tere, perestroika!", ülem­nõukogu otsus Eesti taas iseseisvaks kuulutada kutsus aga esile pühadushetke, millele aitas kaasa Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" meloodia algus. Tervet laulupeo stseeni märkis aga Sarapiku "Ta lendab mesipuu poole" harmoonia: heliloojale ei piisanud lihtsalt neljahäälse kooriseadega mängimisest."

Ooperit "Pilvede värvid" kirjutama hakates oli Rasmus Puur 24-aastane ja ooperi esietenduse ajal 26-aastane.

Muusikalavastus "Kord annan end päriselt ära"

Kevadel 2017 esietendus Kultuurikatlas tänapäeva noorte tunnete ja mõtete üle arutlev muusikalavastus "Kord annan end päriselt ära" (lavastaja Priit Võigemast). Lavastuse keskmeks olid Rasmus Puuri kooritsüklid "Noore naise mõtted" ja "Noore mehe mõtted". Esitajad: neidudekoor Kammerhääled ja RO Estonia noormeestekoor.

"Meie juured ei ole lapsepõlves" – esiettekanne Soomes

22. veebruaril 2018 toimus Rasmus Puuri uudisteose "Meie juured ei ole lapsepõlves" (Karl Ristikivi tekstile) maailmaesiettekanne Helsingis Aleksanterin Teatteris. Kooriteos on kirjutatud Soomes elavale eesti kogukonnale. Helsingi Aleksanteri teatris toimunud kontsert oli Soomes elavate eestlaste kingitus Eesti Vabariigile 100. aastapäevaks. Kontserdi peakorraldaja oli Helsingi Eesti Muusikastuudio.

Kantaat "Unes nägin ma Eestimaad"

Ka kantaat "Unes nägin ma Eestimaad" valmis Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. See on 45 minuti pikkune suurvorm, mis on inspireeritud kunstnik Anu Raua loomingust ja ideedest. Tekstide autor on Doris Kareva. Esiettekanne toimus 23. veebruaril 2018 Pärnu kontserdimajas. Teose esitasid Pärnu Linnaorkester, VHK keelpilliorkester, Pärnu koorid, teksti luges Tõnis Rätsep, vokaalsolistid olid Mati Turi ja Meelika Hainsoo, dirigeeris Rasmus Puur.

Kooritsükkel "Kauged jõulud" ja RAM

2018. aastal tuli Eesti Rahvusmeeskoori jõulukontsertidel esiettekandele Rasmus Puuri ebatraditsiooniline teos – kooritsükkel "Kauged jõulud".

Veljo Tormise töö jätkaja

2020. aastal kirjutas Rasmus Puur Veljo Tormise märkmete põhjal maestro poolelijäänud ooperi "Mere keskel on mees", mille aluseks on Eino Leino näidend "Lalli"; libreto on kirjutanud Sakari Puurunen (koos Lea ja Veljo Tormisega). Ooperi "Lalli ehk Mere keskel on mees" maailmaesietendus toimus 6. ja 7. augustil 2022 Tallinnas Pirita kloostri varemetes, selle muusikajuht ja dirigent oli Tõnu Kaljuste ja lavastaja Veiko Tubin.

„Veljo Tormise – Rasmus Puuri uus ooper on kui kahe ja poole tunnine "Raua needmine".“

– Dirigent Tõnu Kaljuste (28.07.2022)

"Viiulikontsert" – 2020. aasta Eesti parim heliteos

2020. aasta 13. septembril toimus Pärnu kontserdimajas Rasmus Puuri viiulikontserdi esiettekanne. 2021. aastal sai Rasmus Puur selle kui 2020. aastal valminud Eesti parima heliteose eest LHV uue heliloomingu preemia Au-tasu.

„See on erakordne teos, Rasmus Puur on nii hästi kasutanud kõiki võimalusi. Ta on kirjutanud tsüklilise teose, kus on monoloogi, viha, armastust. Seal on kõik emotsioonid koos. Ja kuna Puuri kontserdil ei ole aastasadade pikkust traditsiooni, siis me saame ise neid traditsioone luua.“

– Nielseni konkursi võitnud viiuldaja Hans Christian Aavik ("Aktuaalne kaamera", 21.04.2022)

2021. aasta uudisteos "Écoutez vous"

2021. aasta 23. aprillil kõlas klaveriduo Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunt esituses esiettekandes Puuri uudisteos "Écoutez vous". Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis toimunud kontserdi kandis üle ERR-i Klassikaraadio.

Teos on kirjutatud festivali Eesti ja Balti Muusika Päevad jaoks. Helilooja valutab südant selle pärast, et meid ümbritsevas infomüras on paljud inimesed kaotanud võime teist inimest kuulata või kuulda – seda väljendabki kahele klaverile kirjutatud teos "Écoutez vous".

2023: mitme instrumentaalteose esiettekanded

17. märtsil 2023 toimus Saksamaal Kieli muusikafestivalil Rasmus Puurilt tellitud instrumentaalteose vioolale ja klaverile esiettekanne.

11. mail 2023 lõpetati Pärnu kontserdimajas Pärnu Linnaorkestri hooaeg kontserdiga, kus tuli esiettekandele Rasmus Puuri oboekontsert (solist oboel Kalev Kuljus, dirigent Mihhail Gerts). Toomas Velmeti sõnul on see kolmeosaline oboekontsert "kirjutatud üsna tänapäevases helikeeles, kasutades kõiki võimalikke ja ka võimatuid oboe väljendusvahendeid". Võimatute alla on Velmet liigitanud olemuselt ühehäälsel instrumendil kahe-, kolme- ja ka neljahäälse faktuuri esitamise, võimalike näitena on ta välja toonud "ülipõnevad tämbrikooslused, näiteks esimese osa lõpus harfi, vibrafoni ja oboe ansambel – haruldaselt kõlav orkestratsioonileid".

12. mail 2023 toimus Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõpukontserdil Rasmus Puuri sümfoonilise teose "Trikster" esiettekanne (dirigent Risto Joost). Rasmus Puuri inspireeris teost kirjutama triksteri tegelastüüp, kes ka meie mütoloogias mitmel kujul eksisteerib, näiteks Krati või Vanapaganana. "Triksteris on midagi kohutavalt kütkestavat, kaasa- ja ligitõmbavat, ta haarab ja tinistab meid ära. Ta võib meie ellu tuua ka värskust, elevust, särtsu. Kuid selline tüüp võib muuta kuju, muunduda, moonduda. Ta võib ühel hetkel olla ka väga ohtlik ja pöörata sinu vastu. See ahvatlus, ohu binaarsus ja pingeväli mind selle teose puhul inspireerisidki," on helilooja selgitanud teose ideed.

Valik heliteoseid

Ooperid "Pilvede värvid" (2017) Orkestriteosed Avamäng (sümfooniaorkestrile, 2015) Tärkamine (sümfooniaorkestrile, 2016) Selget südant (sümfooniaorkestrile, 2017) Lumememmede valss (kammerorkestrile, 2013) Rejoice (Rõõmustagem) (keelpilliorkestrile, 2012) Hetked, 4 osa (keelpilliorkestrile, 2013) Hellerella. Pühendatud Tõnu Kaljustele ja Nargenfestivalile (keelpilliorkestrile, 2013) Mõrad (1. Suutmatus. 2. Rahutus. 3. Jõuetus) (keelpilliorkestrile, 2015) Üksinduse aeg. Pühendatud Mailiis Kullile, 4 osa (keelpilliorkestrile, 2016) Sõprade laul nr 84. Seade 2016. aasta teosest keelpillitriole (keelpilliorkestrile, 2017) Kui tähtaeg on käes ja ühtki head ideed ei ole, juhtub nii. Samanimelise teose keelpillikvartetile (2016) seade (keelpilliorkestrile, 2018) Tuuline eleegia (keelpilliorkestrile, 2020) Kui lehed vahetavad värvi (keelpilliorkestrile, 2020) Põhjamaa laulud (I Lento, pesante. II Lento, piu mosso, animato. III Pesante) (puhkpilliorkestrile, 2016) Igatsus (oboele ja keelpilliorkestrile, 2013) Miniatuur oboele ja keelpilliorkestrile (2014) Pluribus e unum (tšellole ja orkestrile, 2016) Viiulikontsert (viiulile ja orkestrile, 2020)

Muud instrumentaalteosed Mees ja naine. Kolmeosaline dialoogpala (2 löökpillile, esiettekanne 2014) Pagemine (flöödile ja tšellole, 2011) Kaduviku kaunidus (2 kitarrile, 2012) Tärkamine (flüügelhornile ja klaverile, 2013) Ja pilved on ka nii rahutud (oboele ja klaverile, 2013) Valss kahele (flöödile ja harfile, 2016) Kummalised inimesed (klarnetile, fagotile, viiulile; 2015) Sõprade laul nr 84 (keelpillitriole Fresh!; 2016) Õnne valu (viiulile, vioolale, klarnetile, bassklarnetile; 2014) Kui tähtaeg on käes ja ühtki head ideed ei ole, juhtub nii (keelpillikvartett, 2016) Laul Maarja külale (puhkpillikvintett, 2012) Alustuseks käib küll! (puhkpillikvintett, 2016) Sinna! (klaverile ja keelpillidele, 2014) Aastaajad (1. Kevade. 2. Suvi. 3. Sügise. 4. Talv) (viiulile, 2014-2015) Hõlju, lenda! (5 osa) (harfile, 2013) Kõrgete kõla (1. Helguse selgus. 2. Ettevaatuse kaotus. 3. Siiruse kiirgus) (klaveritsükkel, 2011-2012) Helisev hetk (klaverile, 2013) Lugu, mida kunagi kirja ei panda. Pühendatud Grete Jürgensonile (klaverile, 2015) Meenutades (inglissarvele, 2016) Ühe südame laulmatu laul. Hommage Jaak Jürissonile, kirjutatud Siuru 100. sünnipäevaks (klaverile, 2017) Gravitas (viiulile, vioolale, tšellole; 2020) Läbi merede, üle alpide (klaverile, 2018)

Salvestised

Rasmus Puur on dirigendina muusikat plaadistanud peamiselt noorteorkestriga Reaalmažoor.

Temalt on ilmunud autoriplaadid

• "Hetked” ja
• "Sipsik” (2016);
• "Hetked I-IV" (CD, Kõrvale Pai, 2016),
• "Igatsus" (CD, Kõrvale Pai, 2016),
• "Noore naise mõtted" (helilooja Rasmus Puur, esitavad Kammernaiskoor Sireen ja Neidudekoor Kammerhääled, dirigent Ingrid Roose; CD, Kõrvale Pai, 2017) jm.
• "Pilvede värvid" (Estonia teatri lavastuse videosalvestis; Rasmus Puuri ooper Jaan Kruusvalli samanimelise näidendi ainetel, DVD, 2021)
• "Constellations" (kvartettide CD, 2021). Esitajad: kvartett FourEst koosseisus Linda-Anette Verte (viiul), Egert Leinsaar (viiul), Sandra Klimaite (vioola) ja Theodor Sink (tšello). Plaadil kõlavad Rasmus Puuri teosed "Keelpillikvartett nr 1", "Constellations", "Õnne valu", "Keelpillikvartett nr 2" ja "Kuma".

Tunnustus

• 2016 – aasta koorihelilooja
• 2017 – Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (koorimuusika aastapreemia noorele dirigendile ja heliloojale)
• 2017 – aasta noor dirigent
• 2017 – silmapaistev noor eestlane (Eesti Ettevõtlike Noorte Koja auhind)
• 2018 – Sümfooniaorkestrite Liidu aastapreemia (viljaka loome- ja kontserditegevuse eest 2017. aastal)
• 2021 – LHV uue heliloomingu preemia Au-tasu parima 2020. aastal valminud eesti heliteose eest (Rasmus Puuri "Viiulikontsert")
• 2021 – Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia

Stipendiumid

• 2019 – Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium silmapaistvale muusikahariduse edendajale
• 2020 – Veljo Tormise Fondi stipendium
• 2021 – Tõnu Kaljuste nimeline stipendium (EMTA)

Muu tunnustus

• Märtsis 2021 tähistati helilooja ja dirigendi Rasmus Puuri 30. sünnipäeva Klassikaraadio erisaatega ja tema kantaadi "Unes nägin ma Eestimaad" ettekandega.

Muud ettevõtmised ja esinemised

• 22. aprillil 2019 oli Rasmus Puur ETV kultuurisaate "Plekktrumm" külaline. Küsitles Joonas Hellerma.
• Rasmus Puur kuulub Eesti Muusikanõukogu 2020. aasta alguses loodud kriisinõukotta. Kriisinõukoja eesmärk on kaardistada ja hinnata koroona leviku tõttu kehtestatud eriolukorra mõju ja tagajärgi Eesti muusikavaldkonna loovisikutele, kontserdikorraldajatele, organisatsioonidele ja ettevõtjatele ning modelleerida võimalikke tulevikustsenaariume.
• Veebruaris 2020 oli Rasmus Puur ETV telesaate "Klassikatähed" žüriis.
• 28. septembril 2021 oli ta Raadio 2 hommikusaate "Hommik! Rasmus Puur" põhiesineja.
• 2022. aasta jaanuaris oli ta Vikerraadios saatesarja "Laste ööülikool" põhiesineja teemal "Rahvalaul ja meie".
• 2022. aasta novembris täitis ETV muusikasaate "Orkestri mängud" muusikalise osa Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkester Rasmus Puuri dirigeerimisel.
• 7. jaanuaril 2023 jõudis ETV eetrisse Tallinna kui alates 2022. aastast UNESCO muusikalinna tiitli kandjat tutvustav telesaade. Kultuuritegelastest esinesid saates lisaks Rasmus Puurile Kadri Voorand, Sissi Nylia Benita, Kristjan Järvi, Andres Kõpper ja Sven Grünberg.
• 7. veebruaril 2023 oli Rasmus Puur Kuku Raadio saate "Kuku pärastlõuna: Dirigent Rasmus Puur. Mis tööd sa teed?" külaline. Saatejuhid Romi Hasa ja Indrek Ojamets.
• 9. aprillil 2023 oli ta Kuku Raadio persoonisaate "Kukul külas: Rasmus Puur" külaline. Küsitles Erki Berends.
• 1. mail 2023 oli ta Tallinna Jaani kirikus kultuuritunni “Loodud sõna õhtu” maikuu külaline (nii sõnas kui muusikas). Küsitles Kaja Kärner.
• 1. juunil 2023 oli ta põhiesineja Kuku Raadio hommikusaates "Ärataja: Rasmus Puur. Lastekaitsepäeva tähistamine Kadriorus".
• 25. juunil 2023 olid Rasmus Puur ja tema ema Katrin Puur Vikerraadio saate "Käbi ei kuku..." peategelased. Küsitles Sten Teppan.
• 15. detsembril 2023 oli Rasmus Puur noorema põlvkonna dirigente ja heliloojaid esindamas ETV muusikaviktoriinis "Ainulaadne aastakäik" (saatejuht Margus Saar).

Liikmesus

• 2014–... Eesti Heliloojate Liidu liige
• 2019–... Eesti Kooriühingu juhatuse liige

Isiklikku

Rasmus Puuri ema on kunagine Eesti Televisiooni "Entel-tenteli" laululaps Katrin Kulli, nüüdne kultuurikorraldaja Katrin Puur. Rasmus Puuri isa on rahvastikuteadlane Allan Puur. Õde Mirjam Mandre on jaapani keele ja kultuuri asjatundja.

Rasmus Puuri vanatädi oli priimabaleriin ja balletipedagoog Helmi Puur.

Rasmus Puur on tegelenud ujumise, tennise, jalgpalli ja võrkpalliga.

Rasmus Puuri tsitaate

Asjaolul, et lapsepõlve muusikahariduse lünklikkus annab end vahel tunda, on ka helge külg:

Olen saanud kogeda täisväärtuslikku lapsepõlve, mis ei ole möödunud prooviruumis. Nii on sul laiem maailmapilt, mõtlemine on veidi teistsugune.

Muusika ei ole sugugi kogu elu:

Kuna minule ei ole kõige tähtsam muusika, vaid elu ise, on mul vahel keeruline nende inimestega [kellel on lapsest saati ainult muusikaline taust] kontakti leida. Ma väga väärtustan seda, et inimene on lugenud peale muusika­alaste teoste ka muid raamatuid, käinud sõnateatris jne.

Välislingid

• Rasmus Puuri "Vaikus" (tekst: Villu Kangur, esitavad Lili Kirikal, Merlin Porkma, Maarja Aarma, Mikk Dede, Edmar Tuul ja Edgar Tereping). Video YouTube'is, salvestatud 7. juunil 2011
• Rasmus Puur räägib autorikontserdist "Hetked" Muusikaelu video YouTube'is, 30. juuli 2014
• Minu lugu: Rasmus Puur XII noorte laulu- ja tantsupeo tegijate tutvustus. Video YouTube'is, 20. juuni 2016
• Liisa Hõbe. Sirbi muusikakäsitlus tegijate ja ekspertide vaates Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool, 2016 (Rasmus Puuri antud intervjuu algab lk 75)
• ETV kultuurisaade "MI: Rasmus Puuri ooper". Saade Rasmus Puuri ooperi "Pilvede värvid" sünniloost. Autor ja saatejuht Timo Steiner. Esmaeeter 21.09.2017
• Rasmus Puur: Minu eriline kõne Eestile Tagasi Kooli e-külalistunni annab dirigent ja helilooja Rasmus Puur. Video YouTube'is, 7. veebruar 2018
• ETV kultuurisaade "Üks koorilaul: Oma koore all me oleme haprad" Rasmus Puuri ja Veiko Tubina laulu "Oma koore all me oleme haprad" esitavad rahvusooperi Estonia meeshääled, teksti räägib helilooja Rasmus Puur. Dirigent Hirvo Surva. Esmaeeter 19.05.2018
• ETV persoonisaade "Plekktrumm: Rasmus Puur". Saatejuht Joonas Hellerma, esmaeeter 22.04.2019
• Rasmus Puur: laulupeo iseenesestmõistetavusest Edasi. org, 26. juuni 2019
• ETV kultuurisaade "Tulekandjad" (2019) noortest dirigentidest Pärt Uusbergist, Valter Soosalust ja Rasmus Puurist ning tantsujuhtidest Rauno Zubkost ja Liina Eerost. Autor ja toimetaja Ruth Alaküla, esmaeeter 29.12.2019
• Rasmus Puuri viiulikontserdi maailma esiettekanne. Pärnu Linnaorkester, dirigent Kaspar Mänd, solist Linda-Anette Verte. Video YouTube'is, 2020
• Tõeliselt inspireeriv juhtimine 2020 – Rasmus Puur. Ruti Einpalu juhtimisteemaline blogi. 2020
• Minu Eestimaa | Rasmus Puur: merd vaadates tekib justkui igaviku taju ERR Menu, 9. september 2020
• Helilooja Rasmus Puur: meil on massiivne alandlikkuse ja tänulikkuse defitsiit, headuse defitsiit ERR 11. aprill 2021 / Edasi.org
• "Täna 30 aastat tagasi"| Sünnitusmaja ees lõhkes pomm. Ema Katrin Puur ja poeg Rasmus Puur meenutavad ETV saates sündmusi 30 aastat tagasi. ERR Menu, 24. märts 2021
• Joonas Hellerma. Rasmus Puuriga Hüpassaares: tähtis on see, mis sünnib hinges Ajakiri Muusika, 26. jaanuar 2022
• Rasmus Puur: publik on jälle leidnud tee kultuuriüritustele. ERR Kultuur, 6. detsember 2022
• Margus Mikomägi. Rasmus Puur: "Süvenemine on tänapäeval luksus" Teatritasku.ee, 3. märts 2023
• "Kukul külas: Rasmus Puur" Kuku raadio portreesaade, saatejuht Erki Berends, esmaeeter 9. aprillil 2023
• Rasmus Puur: lapsepõlv Lasnamäel oli kui metsikus läänes ERR Menu, 27. juuni 2023