Mine sisu juurde

Ramzan Kadõrov

Allikas: Vikipeedia
Ramzan Kadõrov
Ramzan Kadõrov
Tšetšeenia Vabariigi juht
Ametis
Ametisse asumise aeg
5. märts 2011
Eelnev ametikoht taastatud; ta ise Tšetšeenia presidendina
Tšetšeenia Vabariigi president
Ametiaeg
5. aprill 2007 – 5. märts 2011 а
(kt 15. veebruarist 5. aprillini 2007)
Eelnev Sergei Abramov
Järgnev "Ametikoht on tühistatud"; ta ise oli Tšetšeenia Vabariigi juht
Tšetšeenia Vabariigi valitsuse esimees
Ametiaeg
8. mai 2005 – 7. mai 2012
Eelnev Sergei Abramov
Järgnev Odes Baysultanov
Isikuandmed
Sünniaeg 5. oktoober 1976 (48-aastane)
Tsentoroi, Kurtšaloi rajoon, Tšetšeeni-Inguši ANSV, Vene NFSV, Nõukogude Liit
Erakond Ühtne Venemaa
Alma mater Mahhatškala äri- ja õigusuuringute instituut
Autogramm

Ramzan Kadõrov (vene keeles Рамзан Ахматович Кадыров või Рамзан Ахмадович Кадыров; sündinud 5. oktoobril 1976) on Tšetšeeni Vabariigi poliitik, mais 2004 tapetud Tšetšeeni Vabariigi presidendi Ahmat Kadõrovi poeg.

Alates 2. märtsist 2007 on ta Tšetšeeni Vabariigi juht. Kuni 2010. aasta 2. septembrini oli tema ametinimetuseks "president". Parlamendi otsusega on ametinimetus sellest kuupäevast "vabariigi pea" (vene keeles глава республики).[1]

Enne seda oli ta alates 4. märtsist 2006 Tšetšeeni Vabariigi peaminister ja alates 16. veebruarist 2007 presidendi kohusetäitja.

Tema juhtimise all sõjaväeüksus, mis on sisuliselt eraarmee (kadõrovlased). Tal on Venemaa politsei kindralpolkovniku sõjaväeline auaste.

Kadõrov valitseb Tšetšeenia Vabariiki despotismi ja repressioonide kaudu. [8] [9] [10] [11] Aastate jooksul on teda kritiseerinud rahvusvahelised organisatsioonid paljude tema valitsuse ajal toimunud inimõiguste rikkumiste pärast.[2]

20. detsembril 2017 kehtestas USA Magnitski seaduse alusel sanktsioonid viiele Venemaa kodanikule, sealhulgas Kadõrovile, süüdistades teda isiklikus seotuses repressioonide, piinamiste ja mõrvadega.[3]

Noorpõlv

[muuda | muuda lähteteksti]

Ramzan Kadõrov lõpetas keskkooli koduasulas Tsentorois Gudermessi rajoonis.

Ta on öelnud, et püüdis varakult pälvida isa austust ning on kogu elu püüdnud teda jäljendada.

Enne 2000. aastat oli ta tuntud põhiliselt poksijana.

Esimese Tšetšeenia sõja ajal oli ta koos isaga iseseisvuslaste poolel ja võitles rühmakomandörina Venemaa föderaalvägede vastu, osaledes Ahmad Kadõrovi poolt 1995 välja kuulutatud džihaadis. Aastal 1999 läks ta koos isaga, kes seisis vastu alates 1996. aastast kasvanud vahhabismi mõjule, föderaalvõimude poolele üle.

Alates 1996. aastast oli Ramzan Kadõrov oma isa abiline ja isiklik ihukaitsja. FSB toetas teda ja tema alluvaid, andes neile isegi FSB töötõendid.

12. mail 2000 elas ta üle esimese atentaadi: föderaaltrassil Kavkaz hakkas tema džiibi kõrval tööle plahvatusseade. Ta sai kerge põrutuse. Ahmat Kadõrov süüdistas atentaadi korraldamises Aslan Mashadovit.

16. jaanuaril 2001 pandi pomm veejuhtmesse föderaaltrassi Kavkaz alla Ramzan Kadõrovi marsruudile Gudermessi lähedal. Kadõrov ja tema kaaskond pääsesid kergete vigastustega.

30. septembril 2002 tulistasid tundmatud tema autot Gudermessi rajooni Novogroznenski asulas. Üks alluvatest sai haavata.

Aastal 2003, pärast Ahmat Kadõrovi valimist Tšetšeeni Vabariigi presidendiks, sai temast presidendi turvateenistuse (ihukaitseväe) ülem.

Aastal 2003 pidas Ramzan Kadõrov läbirääkimisi välikomandöride ja võitlejatega ülemineku üle föderaalvõimude poolele. 22. märtsil 2003 teatas ta, et vabatahtlikult on alla andnud 46 relvastatud võitlejat, kes panid relvad maha tema isa isiklikel tagatistel. Enamik võitlejaid, kes nõustusid lõpetama relvastatud vastupanu, arvati Ahmat Kadõrovi julgeolekuteenistusse. 17. juulil 2003 teatas Ramzan Kadõrov, et tal õnnestus veenda 40 võitlejat Aslan Mashadovi ihukaitsjate seast relvi vabatahtlikult maha panema. Samuti teatas ta, et on astunud läbirääkimistesse iseseisvuslastega Ruslan Gelajevi rühmast, mille 170 võitlejat teatasid valmisolekust relvad maha panna ning "ehitada jälle rahulikku elu".

27. juulil 2003 tahtis Kurtšaloi rajoonis Tsotsin-Jurti külas nais-enesetaputerrorist Ramzan Kadõrovit õhku lasta. Ihukaitse takistas seda.

30. novembril 2003 teatas Ramzan Kadõrov, et rühm tšetšeeni ärimehi pani välja 5 miljonit USA dollarit informatsiooni eest Šamil Bassajevi asukoha kohta. Ramzan Kadõrov lubas, et Bassajev on uueks aastaks käes, kuid teda ei õnnestunud tabada.

2004. aasta märtsis teatas Ramzan Kadõrov, et peab vahendajate kaudu läbirääkimisi Aslan Mashadoviga tolle vabatahtliku allaandmise üle. Hiljem väitis ta, et läbirääkimised nurjasid Vene väed, kes lasksid maha Mashadovi saadikud.

2004. aasta aprillis levisid kuuldused, nagu Ramzan Kadõrovi ihukaitsja oleks teda pärast Kadõrovi solvangut tüli käigus püstoliga pähe tulistades raskelt haavanud või koguni tapnud. Teise versiooni järgi olevat tulistajaks olnud Magomed Hanbijev, kelle Kadõrovi ihukaitsjad olevat seejärel tapnud. Ent see osutus valeks. Seejärel levitati teated, nagu oleks Kadõrov 28. aprillil haiglas varasema peahaava tõttu surnud. Ka see osutus valeks.

Ööl vastu 1. maid 2004 ründas rühm iseseisvuslasi Kadõrovite koduküla Tsentoroid. Ramzan Kadõrovi alluvate sõnul oli ründajate eesmärk tema röövimine (inimrööv) või tapmine. Ründajad löödi tagasi.

Aastal 2004 lõpetas ta Mahhatškala Äri- ja Õigusinstituudi. 2006. aastal kaitses ta Dagestani Riiklikus Tehnikaülikoolis oma väitekirja, et saada majandusteaduste kandidaadi kraad. 2015. aastal kaitses ta Dagestani Riiklikus Ülikoolis doktorikraadi majandusteaduses.[4]

Poliitiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli Tšetšeenia siseministri abi ning Tšetšeeni Vabariigi Riiginõukogu saadik Gudermessi rajoonist.

10. mail 2004, päev pärast isa hukkumist, määrati ta Tšetšeeni Vabariigi peaministri esimeseks asetäitjaks. Sellel ametikohal kureeris ta muuhulgas sporti.

Oktoobri teisest poolest 2004 on Venemaa Föderatsiooni presidendi täievolilise esindaja Lõuna Föderaalringkonnas nõunik föderaalringkonna jõustruktuuridega tehtava koostöö (взаимодействия) küsimustes.

Ajalehe Gazeta teatel pidas Dagestani OMON 10. jaanuaril 2005 Hassavjurti viival föderaalmaanteel kinni Ramzan Kadõrovi õe Zulai Kadõrova. Too ütles, et sõidab linna ravile. Temaga olid kaasas kaks kadõrovlast, kuid ainult ühel neist oli vastav tõend. Kõik kolm viidi Hassavjurti siseasjade osakonda, kus Kadõroval hakkas halb ja ta minestas. Kui Ramzan Kadõrov sai asjast telefoni teel teada, sõitis ta koos 150 relvastatud mehega kohale. Aselinnapea Arslanali Murtazalijevi sõnul piirasid nad hoone ümber, panid militsionäärid seina äärde seisma ja lõid kahte neist. Seejärel lahkusid nad koos Zulai Kadõrovaga hoonest, "tulistades võidukalt õhku". Kavkaztsentri väitel peksti Dagestani militsionääre hoolimata sellest, et nad ei osutanud vastupanu. Tšetšeenia Siseministeeriumi töötajate sõnul olevat Zulai Kadõrova vastu kasutatud füüsilist jõudu ning murtud tal käeluu. Samuti olevat palutud Dagestani militsionääridel naine vabastada, kuid see ei andnud tulemusi. Tšetšeenia Siseministeeriumi töötajad siseministri asetäitja Hamzat Gusseinovi juhtimisel olevat sõitnud asja uurima, kuid asi olevat lahendatud rahumeelselt ning suurt gruppi kadõrovlasi ei olevat kohale tulnud. Dagestani Siseministeerium omakorda eitas jõu kasutamist Zulai Kadõrova ja tema kaaslaste vastu.[5]

Kadõrov teatas 3. augustil 2005, et Groznõi kesklinna varemetele ehitatakse Euroopa suurim mošee, mis mahutab 10 000 palvetajat ("Groznõi ei ole ehitanud ühtki mošeed pärast 1930ndaid, mil kõik mošeed hävitati"). Samuti ütles ta, et Tšetšeenia on kõige rahulikum koht Venemaal ning mõne aasta pärast saab sellest kõige jõukam ja rahulikum koht maailmas. Sõda olevat peaaegu möödas ning järel olevat ainult 150 bandiiti (ametlikel andmetel on vastupanuvõitlejaid 700–2000) ning tänu tema isale on alates 1999. aastast Vene poolele üle tulnud 7000 endist iseseisvuslast. Samuti nõudis Kadõrov, et hasartmänguärile Tšetšeenias tehtaks lõpp: hasartmängud "on vastuolus islami normidega ja avaldavad negatiivset mõju kasvava põlvkonna kasvatamisele"; nad mõjuvat lastele nagu narkootikumid. Mänguautomaatide mahavõtmiseks andis ta ärimeestele aega ühe nädala, lubades need muidu ise sisse lüüa. Avalik arvamus pooldas seda uuendust, sest noorte mängukirg ähvardas vaevaga teenitud raha tuulde heita.

2005. aasta novembris tegeles asepeaminister Kadõrov Tšetšeenia parlamendi kokkupanemisega. Tema ise ei kandideerinud, kuid ta kontrollis peaaegu kõigi parteide nimekirjade kokkupanemist ning seadis üles oma kandidaadid ühemandaadilistes ringkondades. Näiteks viis ta parlamenti Mashadovi valitsuse siseministri, föderaaljõudude poolele üle tulnud Magomed Hambijevi partei, mille nimekirjas oli ka tuntud sportlane, Tšetšeenia Kreeka-Rooma maadluse föderatsiooni asepresident Adnan Temišev. Valimiste tulemusena tema kui Tšetšeenia mitteformaalse juhi positsioonid kindlustusid.

Alates 11. novembrist 2005 täitis Ramzan Kadõrov Tšetšeenia valitsuse esimehe kohuseid, sest peaminister Sergei Abramov oli saanud autoõnnetuses raske trauma.

Peale hasartmänguäri keelustamise kuulutas ta välja džihaadi džihaadi vastu ja propageeris polügaamiat. 2006. aasta jaanuaris astus ta välja polügaamia kehtestamise eest. Ta tõi põhjenduseks, et Tšetšeenias käib sõda ning naisi on rohkem kui mehi.

Kõigis koolides hakati kohustuslikus korras õpetama koraani ja šariaati.

Kadõrov keelas seoses pilapildiskandaaliga Taani kodanike sissesõidu Tšetšeeniasse, mistõttu suurima Tšetšeenias tegutseva mittetulundusorganisatsiooni, põgenike abistamisega tegeleva Taani organisatsiooni Dansk Flygtningehjælp tegevuse jätkumine Tšetšeenias osutus võimatuks. Ta ütles: "Karikaturistid tuleb elusalt matta." Vastuseks teatasid Riigiduuma spiiker Boriss Grõzlov ning Riigiduuma seadusandluskomitee liige Pavel Krašeninnikov talle, et see ei ole tema pädevuses, ning soovitasid tal olla oma otsustes vaoshoitum. Kadõrov oli sunnitud oma otsuse tühistama.

1. märtsil 2006 astus Sergei Abramov peaministri ametikohalt tagasi tingimusega, et peaministriks saab Ramzan Kadõrov. 4. märtsil 2006 kirjutas Tšetšeeni Vabariigi president Alu Alhanov alla seadlusele Ramzan Kadõrovi nimetamisest peaministriks.

Kadõrov kehtestas naistele pearätikute kandmise nõude.

Ta ei nõustunud Tšetšeeniale föderaaleelarvest eraldatud rahasummaga, vaid nõudis raha juurde. Samuti nõudis ta, et kõik föderaalväed peale piirivalve Tšetšeeniast välja viidaks.

17. aprillil 2006 kiitis Kadõrov heaks rajada varemetes Groznõi kesklinna Sunža jõe äärde umbes 12-hektarilisele maatükile presidendipalee. Samasse kompleksi rajatakse viietärnihotell ja puhkekeskus. Projekti kogumaksumus on hinnanguliselt 1,5 miljardit rubla (54 miljonit USA dollarit).

Teda toetab Venemaa president Vladimir Putin, kes on teinud ta Venemaa Föderatsiooni kangelaseks. Ta peab võimuvõitlust teiste sõjapealikega Tšetšeenia juhtkonnas – Sulim Jamadajevi ja Said-Magomed Kakijeviga.

Tõeseks osutusid oletused, et pärast 30-aastaseks saamist vahetab Kadõrov Alu Alhanovi Tšetšeeni Vabariigi presidendi ametikohal välja. 16. veebruaril 2007 vabastas Vladimir Putin Alu Alhanovi presidendi ametikohalt ja nimetas Ramzan Kadõrovi presidendi ajutiseks kohusetäitjaks [6]. Sama aasta 1. märtsil nimetas ta Kadõrovi Tšetšeeni Vabariigi presidendiks. Tšetšeenia parlament kinnitas ta ametisse 2. märtsil [7]. Ta vannutati ametisse 5. aprillil.

10. novembril 2009 andis Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev dekreediga nr 1259 Kadõrovile politseikindralmajori auastme.[8]

2010. aasta oktoobris ütles Kadõrov intervjuus Ameerika ajakirjale Newsweek: "Ma tahan, et Putin oleks eluaegne president. Ma armastan teda nii, nagu mees suudab teist meest armastada. Need, kes teda kritiseerivad, ei ole inimesed, nad on minu isiklikud vaenlased. Kuni Putin mind toetab, saan teha kõike – Allah Akbar!".[9]

28. veebruaril 2011 esitas president Dmitri Medvedev Kadõrovi kandidatuuri Tšetšeenia parlamendile teiseks ametiajaks kinnitamiseks. 5. märtsil kinnitatigi Kadõrov üksmeelselt ametisse. 5. aprillil 2011 astus ta ametlikult teiseks ametiajaks Tšetšeenia Vabariigi riigipea ametisse.[10]

2014. aastal tegi Kadõrov sageli avaldusi Krimmi annekteerimise kohta Venemaa poolt ja relvakonflikti kohta Ida-Ukrainas. On tõendeid selle kohta, et hästi relvastatud tšetšeenide üksuste osalemine konfliktis separatistide poolel oli Kadõrovi isiklik initsiatiiv.[11] Samas juhtis ta alati tähelepanu sellele, et tegemist on vabatahtlikega, mitte tavaüksustega. 6. detsembril 2014 alustas Ukraina julgeolekuteenistus Kadõrovi suhtes kriminaalmenetlust "Ukraina rahvasaadikute vastu suunatud terroriohu" osas. 2015. aasta septembris kanti ta Ukraina sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja. [12]

19. jaanuaril 2015 toimus Groznõis Kadõrovi eestvõttel miiting "Armastus prohvet Muhamedi vastu ja protest karikatuuride vastu". Sellest võttis erinevatel hinnangutel osa mitusada tuhat inimest ning vabariigis kuulutati mitteametlikult välja puhkepäev.[13] 22. jaanuaril 2016 toimus Groznõis miiting Kadõrovi toetuseks ja "mittesüsteemse opositsiooni" vastu loosungi all "Meie tugevus on ühtsuses". Miitingu korraldaja oli Tšetšeenia Vabariigi Ametiühingute Liit. Miitingul osales vabariigi siseministeeriumi andmetel 1 miljon inimest. Kadõrov kutsus opositsionääre käsitlema kui rahvavaenlasi.[14]

Levada keskuse 2015. aasta alguses läbi viidud küsitluse kohaselt usaldas Kadõrovit umbes 55% venelastest. Nii kasvas talle usaldust avaldavate venelaste arv võrreldes 2006. aastaga 22%. Umbes kolmandik vastanutest märkis, et Kadõrovi tegevus aitas kaasa täielikult rahuliku elu loomisele Põhja-Kaukaasias.[15]

25. märtsil 2016 nimetas president Vladimir Putin Kadõrovi ametiaja lõppemise tõttu Tšetšeeni Vabariigi juhi kohusetäitjaks. Järgmistel valimistel 18. septembril 2016 sai Kadõrov ametlikel andmetel 97,56% häältest 94,8% valimisaktiivsuse juures.[16]

21. mail 2020 lennutati COVID-19 haigestumises kahtlustatav ja halveneva seisundiga Kadõrov tema eralennukiga Airbus A319 Groznõist Moskvasse ja viidi kliinikusse. Arstid hindasid tema seisundi stabiilseks.[17]

11. märtsil 2022 avaldas Kadõrov oma artiklis "Unipolaarse maailma kokkuvarisemine" oma arvamust Venemaa Ukrainasse tungimise põhjuste kohta Venemaa ja USA suhete kontekstis.[18]

28. märtsil 2022 ülendas president Putin Kadõrovi kindralleitnandiks.[19]

3. septembril 2022 avaldas ta oma telegrammikanalis video, milles ütles, et mõtleb ametikohalt lahkumisele. Kadõrov rõhutas, et on Tšetšeeniat juhtinud 15 aastat – see on pikim ametiaeg kõigi Venemaa piirkondade juhtide seas.[20]

10. septembril 2022 nõudis Kadõrov Venemaal sõjaseisukorra väljakuulutamist ja üldmobilisatsiooni. 22. septembril 2022 ütles Kadõrov, et 2022. aasta Venemaa mobilisatsiooni Tšetšeenia Vabariigis ei rakendata.[21]

5. märtsil 2023 teatas Microsoft News, et Kadõrovi tervislik seisund on tõsine ja täpsustamata allikate väitel on Luure Peavalitsus ta mürgitanud. Kasahstani ajakirjaniku Azamat Martjanovi sõnul on Kadõrovi seisukord halb ja ta on teinud mitu reisi Araabia Ühendemiraatidesse, et kohtuda sealsete arstidega, kes teda ravivad.[22] Veebruaris mürgitati Kadõrovi lähedane liitlane kindral Apti Alaudinov toksiini sisaldanud kirjaga.

2023. aasta augustis oli Kadõrov väidetavalt kiitnud surnud Wagneri grupi juhi Prigožinit ja tema pärandit. Venemaa opositsiooniliider Dmitri Gudkov hoiatas seejärel, et Kadõrovit võib tabada sama saatus kui Prigožinit.[23]

15. septembril teatas Tšetšeenia opositsioonirühmitus, et Kadõrov langes koomasse. Päev hiljem teatati, et Kadõrovi "olemasolevad haigused on süvenenud ja põhjustanud eluohtliku seisundi", kuna Kadõrovi neerud ei funktsioneeri. Hiljem avaldati seitsmesekundiline video Kadõrovist 17. septembril õues kõndimas, kuigi video filmimise kuupäeva ei ole kindlaks teha.[24]

Ühiskondlik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ramzan Kadõrov juhib Tšetšeenia Poksiföderatsiooni.

Võitluskunstide turniir, milles osalesid ka lapsed, peeti tema eestvedamisel 4. oktoobril 2016 Groznõis "võitluskunsti näitlikustamiseks" ja seda kanti üle Match TV-s. Kadõrovi kolm poega, kõik alla 12-aastased, võitlesid turniiril ja ükski võitlejatest ei kandnud kaitsevarustust. Üks heitlustest lõppes tehnilise nokaudiga. Kadõrov istus publiku hulgas ja postitas hiljem matšidest pilte oma Instagrami kontole.[25]

20. aprillil 2020 külastas viirusevastasesse ülikonda riietatud Kadõrov koroonaviirusega patsiente ravivat Groznõi kliinilist haiglat nr 4. Ajakirjanikud märkisid ka, et Kadõrov osaleb keset pandeemiat kollektiivsetel palvetel. 3. mail pidas ta koos Tšetšeenia tervishoiuministri ja haiglate peaarstidega iftari (õhtusöök ramadaani ajal).[17]

Avalikud süüdistused

[muuda | muuda lähteteksti]

Ramzan Kadõrovit ja kadõrovlasi on korduvalt süüdistatud osalemises rahulike kodanike röövimises (inimröövis). Ta on sellele vastanud ähvardustega. Muuhulgas ähvardas ta kaevata kohtusse ajakirjanik Anna Politkovskaja, kes süüdistas teda vägistamistes ja inimröövides. Seda ta siiski ei teinud.

2004. aasta jaanuaris kirjutas Briti ajaleht Guardian, et Ramzan Kadõrov isiklikult piinab ja peksab vange. Ajaleht tõi ära Kadõrovi julgeolekuteenistuse poolt kinni peetud bensiinijaama töötaja Arbi loo. Pärast kolmepäevast peksmist maja keldris Hozi-Jurti külas sisenes kambrisse Ramzan. "Ma ei olnud Ramzani kunagi varem näinud, ainult televiisorist," jutustas Arbi Guardiani korrespondendile. Arreteeritud seisid ritta ja Tšetšeenia presidendi poeg küsis: "Kas te teate, kes ma olen?" Arbi vastas austavalt "jah", mispeale ta peksti läbi. "Ramzan lõi mind vastu pead ja jalaga kubemesse. Nad murdsid mul nina." Kadõrovi administratsiooni pressisekretär Abdulbek Vahhajev teatas siis, et Ramzan ei osale kunagi peksmistes ega piinamistes.

On ka oletatud, et Ramzan Kadõrov oli Anna Politkovskaja mõrva tellija.

Enno Tammeri väitel on Kadõrovit süüdistatud massilises inimõiguste rikkumises. [6][7]

Aleksei Malašenko on väitnud, et enamik tšetšeene on vihanud ja vihkab Ramzan Kadõrovit, pidades teda gängsteriks.

2022. aastal märkis USA rahandusministeerium, et "Kadõrov on kogunud tohutult varandust tänu oma lähedastele suhetele Vladimir Putiniga. Tal on Moskvas luksuslik kinnisvara, villa Araabia Ühendemiraatides, eraloomaaed, kallid isiklikud autod ja oma sihtkapital.".[26]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Ramzan Kadõrov on Venemaa meistersportlane poksis. Selle tiitli sportlike teenete eest saamine on seatud kahtluse alla, sest selliseks aunimetuseks vajalikke sportlikke saavutusi Kadõrovil pole.[28]

Ta on abiellus 1996. aastal. Tema abikaasa on Medni Musaevna Kadõrova. [266] Paaril on 12 last: bioloogiliste lastena kuus tütart ja neli poega ning kaks 2007. aastal lapsendatud poissi.[29]

Organiseeritud kuritegevuse ja korruptsioonist teavitamise projekti 2021. aasta uurimise kohaselt on Kadõrovil ka teine ​​naine Fatima Khazuyeva. Teadaolevalt tutvus Kadõrov Khazujevaga 2006. aasta iludusvõistlusel, kui too oli 14-aastane.[30] Väidetavalt on tal lisaks ka kolmas naine, laulja ja tantsija nimega Aminat Akhmadova.

2017. aasta aprillis teatas meedia, et Kadõrov kasutab maailma kõige ruumikamat ärilennukit – Airbus ACJ319. Selle hind võib ulatuda 80 miljoni dollarini, lennukis on elutuba, magamistuba, kontor, vannituba, 12-kohaline nõupidamisruum spetsiaalsete sidevahenditega, sisekujundus on kaunistatud naha, marmori ja väärismetallidega.[31]

3. oktoobril 2022 teatas Kadõrov, et saadab kolm alaealist poega, vanuses 14, 15 ja 16 aastat, lapssõduritena Ukraina rindele, mis oleks aga võimalik sõjakuritegu.[32]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Парламент переименовал должность Рамзана Кадырова - он теперь не президент, а глава республики, newsru.com, 2. september 2010
  2. ↑ The Putin of Chechnya. The New Yorker. 1 February 2016.
  3. ↑ US sanctions Chechen head and Putin ally Kadyrov. Deutsche-Welle. 20 December 2017.
  4. ↑ "НЭБ – Национальная электронная библиотека". rusneb.ru – Национальная электронная библиотека.
  5. ↑ Ramzan frees his sister... Chechnya Weekly
  6. ↑ 6,0 6,1 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 250
  7. ↑ 7,0 7,1 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 257
  8. ↑ Д.Медведев присвоил Р.Кадырову звание генерал-майора милиции. РБК (11 ноября 2009).
  9. ↑ Кадыров: Критики Путина - мои личные враги. www.ng.ru. Дата обращения: 28 февраля 2016.
  10. ↑ Рамзан Кадыров официально вступил в должность главы Чеченской республики. Российская газета. Дата обращения: 26 апреля 2020.
  11. ↑ A Chechen War by Proxy. Foreign Policy.
  12. ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №549/2015. Дата обращения: 17 сентября 2015.
  13. ↑ Мы готовы умереть за Пророка. Meduza (19 января 2015).
  14. ↑ Мы нашего Кадырова никому не отдадим! Газета.Ru. Дата обращения: 13 апреля 2022.
  15. ↑ Кадыров об опросе "Левада-центра". IslamNews (1 апреля 2015).
  16. ↑ Кадыров набрал на выборах главы Чечни почти 98%. РБК (19 сентября 2016).
  17. ↑ 17,0 17,1 Кадыров наблюдается у врачей из-за подозрения на COVID-19, его отправили в Москву.
  18. ↑ Кадыров написал статью про причины конфликта на Украине. Коммерсантъ (14 марта 2022).
  19. ↑ Путин присвоил Кадырову звание генерал-лейтенанта. ura.news. 28 March 2022.
  20. ↑ Рамзан Кадыров заявил, что думает об уходе, потому что засиделся. Радио Свобода (3 сентября 2022)
  21. ↑ [https://www.kavkazr.com/a/v-chechne-mobilizatsiya-provoditjsya-ne-budet-kadyrov/32046850.html Рамзан Кадыров: в Чечне мобилизация проводиться не будет.] RFE/RL (in Russian). 22 September 2022.
  22. ↑ Vladimir Putin: Mysterious events continue as top ally in ‘serious condition’ after alleged poisoning. MSN. Retrieved 15 March 2023.
  23. ↑ Kadyrov can repeat the fate of Prigozhin: why Putin can "remove him". www.txtreport.com.
  24. ↑ Ramzan Kadyrov appears in video on his Telegram channel as rumors spread of him being in ‘critical condition’. Meduza. Retrieved 18 September 2023.
  25. ↑ Kremlin calls for investigation into televised fights between kids as young as 8. Toronto Star. 6 October 2016.
  26. ↑ США ввели санкции против Рамзана Кадырова, его жен и дочерей. The Insider. Дата обращения: 2 февраля 2023.
  27. ↑ http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=755775
  28. ↑ Вадим Речкалов. "Хан или пахан?" // Московский Комсомолец, 26. jaanuar 2007
  29. ↑ Is Kadyrov's Private Photo Album Now On Instagram? Radio Free Europe/Radio Liberty. 13 February 2013
  30. ↑ [https://web.archive.org/web/20210408171139/https://www.occrp.org/en/investigations/chechen-leader-ramzan-kadyrov-has-a-second-wife-and-her-properties-are-worth-millions Chechen Leader Ramzan Kadyrov Has a Second Wife.] Organized Crime and Corruption Reporting Project. Archived from the original on 8 April 2021.
  31. ↑ Кадыров прилетал в Минск на царском самолете. Дата обращения: 22 мая 2020.
  32. ↑ Ukraine war: Chechen leader says he will send teenage sons to fight in Ukraine. Sky News. Retrieved 3 October 2022.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ramzan_Kadõrov&oldid=6686189"