Rahula mõis
Rahula mõis (saksa keeles Rahhola) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal[1]. Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Saku valda, tänapäeva Rahula küla lähedal[2].
Rahula mõis rajati 17. sajandi algul Voore mõisast eraldatud alast[1].
1741. aasta jaanuaris eraldati Rahula rüütlimõis Venemaa keisrinna Anna ukaasiga alampolkovniku auastme saanud, seni alates 1733. aastast Keila külje all Karjaküla mõisa omanud Abram Hannibalile, kes oli Vene tsaari Peeter I ristipoeg ja alates 1741 Tallinna garnisoni komandör.[3]
Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli krahv Otto Magnus Ernst Konstantin von Stackelberg[1].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Rahula mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 23.01.2016)
- ↑ Rahula ms, www.eki.ee
- ↑ Hugh Barnes (2008). Hannibal. Peterburi moorlane. Tallinn: Varrak. Lk 250-251. ISBN 978-9985-3-1777-8.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Rahula mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- Rahula mõis (Keila khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- Rahula mõis Eesti mõisaportaalis
Kirik: Keila kirik
Pastoraat: Keila kirikumõis
Peamõisad: Haabersti mõis | Harku mõis | Jõgisoo mõis | Jälgimäe mõis | Keila mõis | Keila-Joa mõis | Klooga mõis | Kumna mõis | Laulasmaa mõis | Lehola mõis | Naissaare mõis | Ohtu mõis | Rahula mõis | Rannamõisa mõis | Saku mõis | Saue mõis | Tuula mõis | Tännassilma mõis | Valingu mõis | Vana-Karjaküla mõis | Vanamõisa mõis | Voore mõis | Vääna mõis | Ääsmäe mõis | Üksnurme mõis
Kõrvalmõisad: Humala mõis | Hüüru mõis | Käesalu mõis | Maeru mõis | Meremõisa mõis | Muraste mõis | Mustamäe mõis | Peetri mõis | Uue-Karjaküla mõis | Vana-Pääla mõis | Viti mõis
Poolmõisad: Koppelmaa mõis | Kuivaveski mõis | Kõltsu mõis | Luka mõis | Niitvälja mõis | Tiskre mõis | Vismeistri mõis
Karjamõisad: Aru mõis | Juuliku mõis | Kalda mõis | Kiisa mõis | Laabi mõis | Laoküla mõis | Lehmja mõis | Nahkja mõis | Pällu mõis | Suur-Aru mõis