Mine sisu juurde

Raadio Tartu

Allikas: Vikipeedia
Raadio Tartu
Asukoht Tartu
Leviala Kagu-Eesti
Sagedused FM: 69,6 MHz ja 100,2 MHz
Kuulajaid tippajal ligi 100 000
Omanik AS Tartu Raadio (1991–2000), AS Eesti Meedia (2000–2003)
Aktiivne aastatel 1991–2003

Raadio Tartu oli Tartu regionaalne raadiojaam, mis tegutses aastatel 19912003.

Raadio Tartu oli esimene eraraadiojaam pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Ettevõtte käivitajaks oli Vello Lään, kellega liitusid alustavas raadiotiimis Meelis Michelson ja Urmas Tooming, kes olid varem käivitanud piraatraadiojaama Sunlight, samuti Sunlightis oma esimese eetrikogemuse saanud Hando Sinisalu ja Urmas Kolsar. Tartu linn ja Tartu maakond panustasid ettevõttesse kumbki 60 000 rubla.[1][2]

Raadiojaam läks esimest korda eetrisse 30. septembril 1991, avalauluks oli Simply Redi "Something Got Me Started".[1]

Stuudioruumid asusid algul Eesti Põllumajanduse Akadeemia peahoones (hilisem Balti Kaitsekolledži peahoone) Riia mäel. Programm levis sama maja katusel olnud antenni kaudu umbes 20 kilomeetri raadiuses.[1] Sagedused olid 69,6 MHz ja 100,2 MHz.[1]

Mõni aeg hiljem kolis Raadio Tartu stuudio Tartu laululava ruumidesse.[3] Osteti ka võimsam saatja, mis paigutati Soinaste telemasti otsa, 175 meetri kõrgusele.[4] Leviala kattis seejärel enam kui veerandi Eesti territooriumist, ulatudes Paidest Võruni ja Peipsi järvest Võrtsjärveni.[1][2]

Raadio Tartu programmidirektor Madis Ligi ütles 1996. aasta sügisel, et ettevõte plaanib veel samal aastal panna tööle saatja Ardus ja vahetada välja ühe Tartu saatja USA-st tellitud uue saatja vastu. Eesmärk oli võimaldada autojuhtidel jääda kogu Tartu–Tallinna sõidu vältel Raadio Tartu kuulajaks, samas ei soovitud siiski saada üle-eestiliseks raadiojaamaks. Raadio Tartul oli sel ajal 16 palgalist töötajat ja saateid aitas teha poolsada inimest. Raadiojaam oli eetris 24 tundi ööpäevas. Pikemaid uudistesaateid osteti Eesti Raadiolt, õhtuti läksid eetrisse saksa-, inglis- ja soomekeelsed Yleisradio uudised. Põltsamaa kirikutorni paigutatud saatjast läks eetrisse Raadio Tartu tütarjaam VALI-raadio, mis kandis osa saatepäevast üle Raadio Tartu saateid.[5][4]

1996. aasta sügisel oli Raadio Tartul Vello Lääne hinnangul ligi 100 000 kuulajat.[4] Kuulatavuse tippajal oli Raadio Tartu Vikerraadio järel Eesti suuruselt teise kuulajaskonnaga raadiojaam, oma levipiirkonnas ületas kuulajate arv Vikerraadio kuulajate oma.[6]

1996. aasta sügisel oli AS Tartu Raadio juhatuse esimees Vello Lään, ettevõte kuulus 80% ulatuses eraomanikele. Suurimaks aktsionäriks oli Andrus Ansip; 1998. aastal kuulus talle läbi ettevõtte AS Luik Invest 57,4% ASi Tartu Raadio aktsiatest.[7][4]

Aastate jooksul sai Raadio Tartust alguse mitmete tuntud raadio- ja teleajakirjanike karjäär.[1] Raadio Tartus töötasid või tegid sellele kaastööd Vello Lään, Lembitu Kuuse, Madis Ligi, Janek Luts, Hillar Palamets, Erkki Kõlu, Urmas Kolsar, Alari Kivisaar, Erlend Aav, Rauno Märks, Marko Kiljak, Ervin Hurt, Mike Sun, Cool D, Veiko Värv, Illari Lään, Onu Bella, Thomas Kiilaspää, Sven Sulp, Sten Teppan, Rainer Helgand, Ago Pärtelpoeg, Urmas Aunin, Elektra (Ilomai Küttim), Toomas Puna, Arp Müller, Lauri Varik, Hando Sinisalu, Taimo Kolsar, Peeter Rehemaa, Krister Paris, Kalle Hein, Lauri Hermann, Raul Rooma, Janek Salme, Sven Mällo, Vambola Paavo, Andres Aljaste, Tiit Kambek, Valdo Jahilo, Kätlin Narusk, Margot Mängel, Jaanika Mölder, Tormi Kevvai, Mirko Ojakivi, Jaan Olmaru, Rauno Veri, Üllar Kärt, Andres Must, Anu Sarv, Urmas Loit, Tarmu Kurm, Olle Kask, Peeter Jõgioja, Oliver Helm, Sven Sumberg, Vahur Kollom, Andres Laisk, Anu Haamer, Epp Laugaste, Heleri Leppik, Jaak Madismäe, Kertu Tampere, Kristiina Reidolv, Mart Normet, Olev Ulp, Piret Toomet, Tiina Joosu, Tiiu Kaerma, Toomas Jüriado, Toomas Kelt, Ulla Länts, Angelika Shegedin jt.[6][1][2][8]

Aastal 2000 sai ettevõtte uueks omanikuks AS Eesti Meedia. 2003. aasta sügisel ühendati Eesti Meedia kontsernile kuulunud Raadio Tartu Kuku Raadioga.[9][10] Raadio Tartu viimane eetripäev oli 29. september 2003, viimasena kõlas sama laul, millega alustati: Simply Redi "Something Got Me Started".[1][2]

Raadio Tartu saateid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Ole terve!" (Vello Lään ja Madis Ligi)[8]
  • "Pange pange!"[8]
  • "Anekdoodiduell" (Erkki Kõlu ja Valdo Jahilo)[8]
  • "Viis lemmikut" (Ervin Hurt)[8]
  • "Singlimäng" (Illari Lään)[8]
  • "Faasinihe" (Onu Bella)[8]
  • "Silverscreen" (Tiit Kambek, Lauri Kaare, Illari Lään, Valdo Jahilo)
  • "Meeste jutud"
  • "Miski pole püha"
  • "Portreeintervjuu"
  • "Postimehe pooltund"
  • "Sport"
  • “Laula ja hõiska!” (Rauno Märks ja Erlend Aav)
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Rasmus Rekand (29.09.2016). "Esimene eraraadio tähistab juubelit". www.tartuekspress.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. aprill 2018. Vaadatud 21. aprillil 2018.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Jaan Olmaru (28. september 2011). "Raadio Tartu – 69,6 ja 100,2 MHz". Tartu Postimees. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. aprill 2018. Vaadatud 21. aprillil 2018.
  3. "Tartu Laululava ja Eviko jõudsid kokkuleppele garantiitööde tegemises". Äripäev. 22. november 1995. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. aprill 2018. Vaadatud 21. aprillil 2018.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Alo Lõhmus (1. oktoober 1996). "Tartu Raadio laiendab oma leviala Tallinnani". Postimees. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. aprill 2018. Vaadatud 21. aprillil 2018.
  5. Anu Jõesaar (30. september 1996). "Raadio Tartu tahab levida Tallinnani". Ärileht. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2021. Vaadatud 27. septembril 2021.
  6. 6,0 6,1 Kristjan Roos (30. september 2011). "Tartus oli raadio sünonüüm Tartu Raadio". Õhtuleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. aprill 2018. Vaadatud 21. aprillil 2018.
  7. "Volikogu valis Tartu linnapeaks ettevõtja Andrus Ansipi". Äripäev. 11. september 1998. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. aprill 2018. Vaadatud 21. aprillil 2018.
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 8,6 "Kevad tungib Raadio Tartu kavasse". Postimees. 21. märts 1998. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2018. Vaadatud 1. mail 2018.
  9. Nils Niitra (7. veebruar 2006). "Tartu raadiojaamad jätkavad aadrilaskmise lainel". Postimees. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. aprill 2018. Vaadatud 21. aprillil 2018.
  10. "Eesti Meedia ostab kolmandiku suurimast raadiojaamade ketist". ärileht.ee. 14.08.2003. Originaali arhiivikoopia seisuga 21.04.2018. Vaadatud 21.04.2018.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]