Mine sisu juurde

Puriliblikas

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Puriliblikas (perekond).

Puriliblikas

Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Liblikalised Lepidoptera
Sugukond Ratsulibliklased Papilionidae
Perekond Puriliblikas Iphiclides
Liik Puriliblikas
Binaarne nimetus
Iphiclides podalirius
Hübner, 1807

Puriliblikas (Iphiclides podalirius) on ratsulibliklaste sugukonda puriliblika perekonda kuuluv liblikas.

Teaduslikult kirjeldas teda esimest korda Jacob Hübner aastal 1807. Nime podalirius sai ta vanakreeka mütoloogia tegelaskuju Podaleiriose järgi, kes oli arstiteaduse jumala Asklepiose poeg.

Puriliblikas elab Lõuna- ja Kesk-Euroopas ning Põhja-Aafrikas. Tema levila põhjapiir kulgeb 52°–54° põhjalaiusel ning läbib Saksimaad ja Kesk-Poolat. Eestis on teda kohatud üksikutel kordadel[1] . Soodsatel aastatel on ta jõudnud ka Briti saartele ja Soome. Aasias elab ta Väike-Aasias, Taga-Kaukaasias, Araabia poolsaarel, Indias ja Lääne-Hiinas. Alpides leidub teda kuni kõrguseni 1600 m. Kaspia madalikul ja Lääne-Kasahstanis suudab ta elada üksnes seal, kus inimene on loonud selleks sobivad tingimused.

Ta armastab elada laukapuude läheduses, samuti istandustes. Laukapuupõõsastike maharaiumise tõttu on puriliblikas muutunud haruldasemaks. Luksemburgis, Poolas, Saksamaal, Slovakkias, Tšehhis, Ukrainas, Ungaris, mõnes Venemaa oblastis ja mõnes Austria provintsis on puriliblikas looduskaitse all.

Tema tiibade siruulatus on 68–72 mm. Emased on isastest suuremad. Tiivad on üldiselt helekollased. Kummalgi eestiival on 7 kiilukujulist musta triipu, mis on tiiva esiservaga risti. Tagatiibadel on umbes 15 mm pikkused jätked, nende alusel on silmtäpp.

Puriliblikal on mitu alamliiki. Alpides elab I.p. inalpina, mille tiivad on laiemad ja lühemad, tagatiiva jätked on lühemad, aga mustad triibud tiibadel laiemad. Alamliigi I.p. virgatus tiivad on lumivalge taustaga. Pürenee poolsaarel elab alamliik I.p. feisthamelli, mida mõned teadlased peavad eraldi liigiks ja mille isastel on esitiivad kollakasoranži ääristusega.

Aastas on puriliblikal kaks põlvkonda. Esimene põlvkond ilmub mai keskel ja lendab juuni alguseni, teine lendab juulis ja augustis. Levila põhjaosas, Alpidest põhja pool on ainult üks põlvkond, mis lendab maist juulini.

Puriliblikas eelistab sooje piirkondi, kus kasvab põõsaid. Talle sobivad metsalagendikud, välud ja hõrendikud. Tihti tuleb ta aedadesse ja parkidesse.

Kevaditi meeldib tal toituda mitmesuguste põõsaste, näiteks sireli õitel. Suvel köidavad neid sarikaliste suured õisikud.

Puriliblika röövikute toidutaimed on viirpuud[1]. Vastkoorunud röövikud on tumedad kahe suurema ja kahe väiksema roheka laiguga seljal. Hiljem on röövikud rohekad kollakate selja- ja külgtriipudega. Suvised nukud on reeglina rohelised, talvituvad nukud on pruunid. Palju talvituvaid nukke satub mitmesuguste vaenlaste saagiks. Talvituvad üksnes nukud.

  1. 1,0 1,1 J. Viidalepp, H. Remm. "Eesti liblikate määraja". 1996

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]