Pung
Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Esimesel puhul on tegemist varre tipus paiknevate tipupungadega, varreharud saavad alguse aga külgpungadest. Pungade peamine ülesanne on taime eluks ebasoodsate tingimuste lõppedes kiire kasvu tagamine varre või selle harude arenemise näol.
Kahe- ja mitmeaastaste taimede pungad on kaetud soomusedtega, enamiku üheaastaste taimede pungad on paljad. Punga eesosas paikneb kasvukuhik initsiaalrakkudega, sellest tahapoole jäävad lehealgmed.
Asukoha põhjal jaotatakse pungad tipu-, külg- ja lisapungadeks.
- Tipupung asub varre tipus. Külgpung asub lehe- või oksakaenlas.
- Lisapungad asuvad mujal, näiteks tüvel või juurel. Tüvel asuvad lisapungad võivad olla endised külgpungad, mis pole puhkenud, vaid puukoore alla mattunud, ja neid nimetatakse uinuvateks pungadeks.
- Basaalpungadeks nimetatakse juurel asuvaid pungi.
Ehituse põhjal jaotatakse pungad kasvu-, õie- ja segapungadeks.
- Kasvupung sisaldab taime vegetatiivseid osi: võsu- ja lehealgmeid.
- Õiepung sisaldab taime reproduktiivseid osi: õiealgmeid.
- Segapung sisaldab võsu- ja õiealgmeid.
Analoogia põhjal nimetatakse pungaks ka zooloogias looma kehal olevat väljakasvu, millest areneb uus isend. See on mittesugulise paljunemise üks vorm ja see esineb üksnes lihtsa ehitusega loomadel.
Tsitaadid Vikitsitaatides: Pung |