Puitmööbli restaureerimine ja konserveerimine

Puitmööbli restaureerimine ja konserveerimine on tegevuste kogum, mille eesmärk on ajaloolise ja isikliku väärtusega puitmööbli säilimise tagamine.

Ametliku kultuuripärandi puhul võtab selle tegevuse tavaliselt läbi atesteeritud konservaator-restauraator.

Mööbli restaureerimise ja konserveerimise võib jagada kaheks üldiseks valdkonnaks: struktuur ja viimistlus. Struktuur on üldiselt seotud puiduga ja seda saab jagada täispuiduks, liimpuiduks ja spoonitud puiduks. Mööbli viimistlus võib olla läbipaistmatu või läbipaistev. Mööbel on olnud inimühiskonna lahutamatu osa. Vana- ja antiikmööblit saab konserveerida või restaureerida, nii et ka tulevased põlvkonnad saaksid seda nautida kultuurilistel, hariduslikel ja isiklikel eesmärkidel. Mööbli restaureerimise ja konserveerimise tehnikate mõistmiseks on palju asutusi ja juhendeid, mis aitavad mõista, milliseid tehnikaid tuleb mööbli restaureerimisel ja konserveerimisel kasutada.

Konserveerimine

Smithsonian Institute’i andmetel koosneb mööbli konserveerimine kolmest etapist:

1. halvenemise minimeerimine (säilitamine);
2. artefaktide konsolideerimine (stabiliseerimine) nii, nagu need on praegu olemas;
3. olemasoleva kahju parandamine / asendamine (kompenseerimine või taastamine).

Ennetav konserveerimine on siin mööblihooldusega tunnustatud konserveerimise vorm. Ameerika ajaloo- ja kunstiteoste kaitse instituut teavitab, et mööblilt vana viimistluse eemaldamine ja uuesti viimistlemine pole enam tavapraktika. Originaalviimistlus on ajaloolise mööbli terviklikkuse oluline osa. Viimistluskiht pakub uurijatele olulist teavet ja on osa objekti ajaloost ning kui see on eemaldatud, ei saa seda taastada. Pinnaviimistluse eemaldamist ja asendamist peetakse viimaseks võimaluseks pärast muude kaitsemeetodite ebaõnnestumist. Konservaator hoiab ära kunstiteoste kadumise või eesmärgi kaotamise, analüüsides samas objekti ajalugu ja muutmise põhjusi.

Restaureerimine

Antiikesemete restaureerimine võib olla vaevaline protsess, kui eesmärk on täielik autentsus. Konservaatorite jaoks on autentne materjal eseme tegelik originaalmaterjal. Näiteks: originaalse polstriga tool, isegi kui see on pleekinud ja rebenenud, on konservaatori jaoks autentne ja omab ajaloolist väärtust. Sama tooli saab taastada, andes sellele uueväärse algupärase välimuse, kasutades originaaliga sarnase koemustri ja värviga asenduskangast ning ajastutruid polstritöö materjale ja võtteid – nii taastatud tool on teise autentsuse esindaja.