Privaatsus internetis

Privaatsus internetis või netiprivaatsus hõlmab õigust ja kohustust tagada isiklikuandmete piisav privaatsus, mis puudutab andmete salvestamist, töötlemist, kolmandatele osapooltele edastamist ja avaldamist interneti kaudu. Netiprivaatsus on andmekaitse alamkategooria, mis mängib rolli kasutajate õiguste kaitsmisel digitaalses keskkonnas.

Privaatsusprobleemid on olnud aktuaalsed arvutite tavakasutusse tuleku algusaegadest ja on tihedalt seotud massijälgimise eetiliste küsimustega.

Privaatsus ja eetika

Privaatsus internetis erineb traditsioonilisest privaatsusest, keskendub tavapäraselt inimese füüsiliste ruumide kaitsmisele. Inimestel ootus, et nende füüsilised ruumid jäävad eraelu puutumatuse põhimõtte järgi privaatseks. Digitaalses keskkonnas on privaatsuse peamine eesmärk kaitsta kasutajate andmeid ja muud teavet, mis tekivad interneti kasutamisel.

Krüptograaf Bruce Schneier kirjeldab privaatsust kui fundamentaalset inimõigust, mida kiputakse alusetult seostama millegi varjamisega. Jälgimisvastane aktivist Edward Snowden on öelnud: „Väites, et te ei hooli privaatsusest, kuna teil pole midagi varjata, on sama mis öelda, et te ei hooli sõnavabadusest, kuna teil pole midagi öelda.“ Tema vaatenurgast on valitsustel kohustus kaitsta kodanike õigust privaatsusele, ning inimesed, kes toetavad argumenti „mul pole midagi varjata“, on liiga valmis aktsepteerima valitsuse sekkumist nende õigustesse.

Riskid privaatsusele internetis

HTTP-küpsised

Küpised on netiprivaatsuse seisukohalt sageli tõstatatav probleem. Kuigi veebiarendajad kasutavad neid peamiselt seaduslikel ja tehnilistel eesmärkidel, esineb olukordi, kus neid rakendatakse ebaeetilistel eesmärkidel.

HTTP-küpsis on väike andmeüksus, mis salvestatakse kasutaja seadmesse, et hõlbustada veebisaitide kasutamist, automatiseerida teatud funktsioone või hoida alles keerukamate veebilehtede toimimiseks vajalikku teavet. Siiski võivad küpised koguda külastajate kohta detailset teavet, sealhulgas nende sirvimisajalugu ja eelistusi. Küpsiseid saab kasutada kasutajate jälgimiseks, kogudes nende tegevuse kohta spetsiifilist ajaloolist teavet. Reklaamijad kasutavad sageli jälgimisküpiseid, nagu Google Analyticsi omad, on loodud kasutaja käitumise jälgimiseks veebis. Sellised praktikad on tõstatanud olulisi eetilisi küsimusi.

Privaatsusriskide vähendamiseks on kasutajal võimalus keelduda küpsiste kasutamisest või neid järjepidevalt kustutada, kuid selle tulemusel on leiutatud uusi meetodeid kliendipoolse teabe salvestamiseks. Kuna küpsised on reklaamijatele oluline vahend sihtrühmade tabamiseks ja osa kasutajatest kustutab need regulaarselt, on mõned reklaamijad hakanud kasutama püsivaid Flash-küpsiseid ja niinimetatud zombi-küpsiseid. Siiski suudavad tänapäevased veebilehitsejad ja pahavaratõrjeprogrammid selliseid küpsiseid avastada, blokeerida või eemaldada.

Internetiprotokolli (IP) aadressid

IP-aadress näitab kasutatavat seadet võrgus ja läbi selle on võimalik tuvastada seadme ligikaudset asukoha, võimaldades jälgimist, sihitud reklaame ja järelevalvet. Veebisaidid ja teenused võivad potentsiaalselt IP-aadresse salvestada, et kujundada kasutaja veebikäitumise profiil või jagada seda kolmandate osapooltega. IP-aadressi kaudu on võimalik piirata meedia sisu või ekstreemsetel juhtudel kehtestada tsensuuri, mis põhinevad kasutaja asukohal. Kasutajad saavad oma privaatsust kaitsta virtuaalse privaatvõrgu (VPN) ja tulemüüri abil, mis peidavad nende tegelikku asukohta ja vähendavad võimalusi jälgimiseks.

Sotsiaalmeedia

Sotsiaalmeedias jagatakse igapäevaselt palju isiklikku teavet. Postitatakse andmeid asukoha ja igapäevaste tegemiste kohta, mis võivad avaldada tundlikku infot inimeste elust. Sotsiaalmeediaplatvormid koguvad andmeid kasutajate meeldimiste, klikkide, otsingute ja suhtluse kohta. Seda teavet kasutatakse üksikasjalike profiilide loomiseks suunatud reklaamide jaoks ning sageli jagatakse seda kolmandate osapooltega, mis suurendab andmete väärkasutuse riski. Samuti võivad fotode ja postituste metaandmed (nagu aeg, kuupäev ja asukoht) saada ohtlikuks kasutaja privaatsusele ja turvalisusele. Lisaks võib avalikult jagatud info muuta inimesi haavatavaks õngitsuskirjade ja sotsiaalse manipulatsiooni suhtes, kuna ründajad kasutavad neid andmeid raha või muude varade välja petmiseks. Teave, mis on mõeldud konkreetsele publikule, võib kergesti jõuda soovimatute vaatajateni, sealhulgas tööandjate või küberjälitajateni.

Sotisaalmeedia suur kasutajate hulk võib tekitada inimestele anonüümsuse illusiooni, mille tõttu tehakse julgemaid ja riskantsemaid valikuid selle suhtes, mida otsustatakse enda kohta sotsiaalmeedias avaldada. Selline käitumine paneb teadmatud kasutajad riskantsesse olukorda, sest andmed võivad sattuda soovimatute osapoolteni.

Suuremad sotsiaalmeediaplatvormid on sattunud kriitika alla, kuna neid on kahtlustatud kasutajate vestluste pealtkuulamises ja sõnumite skaneerimises, eesmärgiga kasutajale personaliseeritud reklaame müüa. Kuigi vastavad süüdistused pole seni täielikult tõendust leidnud, on need tõstnud teadlikkust ja toonud päevakajasse olulisi teemasid.

Näited intsidentidest

Aastate jooksul on netiprivaatsuse teemaga seotud olnud mitmeid silmapaistvaid intsidente. Üks tähelepanuväärne juhtum on Cambridge Analytica skandaal, kus miljoneid Facebooki kasutajate profiile kasutati ilma nende loata poliitiliste kampaaniate sihtrühmade loomiseks. See juhtum tõi esile privaatsuse kaitse puudujäägid ja suurendas avalikku teadlikkust andmekaitseprobleemidest.

Teine oluline intsident oli Edward Snowdeni paljastused Ameerika Ühendriikide riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) ulatusliku jälgimisprogrammi kohta, mis hõlmas inimeste elektrooniliste suhtluste kogumist ja analüüsimist. Need juhtumid on loonud diskussioone inimeste teadlikkuse tõstmise üle ja seadusandliku raamistiku loomise kohta, et vähendada netiprivaatsuse riske - seda tuntakse vahel kui Snowdeni effekti.

GDPR-i mõju privaatsusele

Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) on 2018 aastal avaldatud regulatsioon, mis mõjutab oluliselt netiprivaatsust ja andmekaitsepraktikaid. GDPR seab kohustuse andmeid koguvatele ja töötlejatele tagada isikuandmete konfidentsiaalsus, terviklus ja kättesaadavus. Samuti annab see Euroopa Liidu elanikele suurema kontrolli oma isikuandmete üle, võimaldades neil nõuda andmete kustutamist ja teada, kuidas nende andmeid kasutatakse.

Vaata lisa

• Eetika
• Tehisintellekt
• Eraelu puutumatus
• Andmekaitse
• Andmeturve
• Interneti turvalisus
• Sotsiaalmeedia luure
• Internet