Mine sisu juurde

Pressburgi rahu

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Napoleoni sõdade ajal sõlmitud rahust, teiste samanimeliste sündmuste kohta vaata Pressburgi rahu (1271), Pressburgi rahu (1491) ja Pressburgi rahu (1626).

Kolmanda koalitsiooni sõda
Osa Napoleoni sõdadest
Toimumisaeg 1805
Toimumiskoht Euroopa
Osalised
 Prantsusmaa esimene keisririik Austria keisririik
Väejuhid või liidrid
Charles Maurice de Talleyrand Johann I Joseph, Liechtensteini vürst ja Ungari krahv Ignácz Gyulay

Pressburgi rahu (saksa Preßburger Frieden, prantsuse Traité de Presbourg) sõlmiti 26. detsembril 1805 Prantsuse esimese keisririigi ja Austria keisririigi vahel Pressburgis (nüüdses Bratislava Slovakkias) pärast Austria keisririigi lüüasaamist Ulmi ja Austerlitzi lahingus.

Vaherahu sõlmiti 4. detsembril ja algasid läbirääkimised. Rahulepingule kirjutasid alla Austria keisririigi poolt Johann I Joseph, Liechtensteini vürst ja Ungari krahv Ignácz Gyulay ning Prantsuse esimese keisririigi poolt Charles Maurice de Talleyrand.

Peale klauslite, millega sõlmiti "rahu ja sõprus" ning Austria keisririigi lahkumine kolmandast koalitsioonist, võttis leping Austria keisririigilt märkimisväärse osa territooriumist. Varem sõlmitud Campo Formio ja Lunéville'i rahu tulemusi kinnitati ning Austria keisririigi valdused Itaalias ja Baieris läksid Prantsuse esimesele keisririigile. Mõned Austria keisririigi valdused Saksamaal läksid Prantsuse esimese keisririigi liitlastele: Baieri kuningriigile, Württembergi kuningriigile ja Badeni kuurvürstiriigile. Austria keisririigi nõuetest nendele riikidele loobuti eranditult. Kõige tuntumad territoriaalsed muudatused puudutasid Tirooli ja Vorarlbergi, mis läksid Baierile, ning Veneetsiat, Istriat ja Dalmaatsiat, mis läksid Itaalia kuningriigile. Augsburg läks Baierile. Väikese kompensatsioonina sai Austria keisririik enda valdusse Salzburgi kuurvürstiriigi.

Leping tegi tõhusa lõpu Pühale Rooma riigile. Franz II loobus Püha Rooma keisri tiitlist ning temast sai Austria keiser. Loodi Reini Liit. Lepingusse lisati ka 40 miljoni frangine hüvitis Prantsuse esimese keisririigi kasuks.