Polaaralad

Polaaralad maailmakaardil

██ Alaline jääkate

██ Polaaralade igikelts

██ Parasvööde

██ Lähistroopika

Polaaralad on piirkonnad, mis asuvad pooluste ümbruses. Nende hulka kuuluvad Arktika ja Antarktis. Polaaraladele on iseloomulikud polaarpäev ja -öö, karm kliima ja paks jääkiht.

Kliima

Polaaraladele omane kliima on Põhja-Jäämerel, Gröönimaal ja Antarktikas. Need alad kuuluvad polaarsesse kliimavöötmesse, millele on omane kohati väga madal temperatuur. Talved on väga külmad, pimedad ja lühikeste päevadega. Suved on soojemad kui talved ja päevad on pikemad. Aasta kõige soojemal kuul on keskmine temperatuur polaaraladel alla 10 °C ja kõige külmematel kuudel võib temperatuur olla isegi –80 °C. Viimaste aastate jooksul on kliimamuutuse tulemusel hakanud polaaraladel jää sulama. Lisaks jää sulamisele on kliimamuutusel ka mõju loomadele, kes on harjunud madala temperatuuriga. Polaarkliima on tavaliselt kuiv, kuna laskuv õhk on külm ja selles puudub märkimisväärne niiskus, mis välistab pilvede ja lumesadu tekkimise. Sademete hulk on 100–200 mm aastas. Aasta läbi puhuvad nende alade poolsest piirkonnast lähtuvad kirdetuuled. Esineb ka polaaröö ja polaarpäev. Polaaröö ajal püsib päike horisondist madalamal ja polaarpäeva ajal horisondist kõrgemal.

Arktika

Sinivaal

Loomastik

Kuigi polaaraladel on võrdlemisi sama kliima, on neil täiesti erinev loomastik. Seal on eluks kõige kehvemad tingimused, aga paljud loomad on külmaga kohanenud ja on võimelised seal elama. Selleks, et seal elada on neil kas paks karva-, sule- või rasvakiht, mis neid külma ja tuule eest kaitseb. Ühed kõige suuremad loomad nendel aladel on jääkarud ja vaalad. Seal on ka muid väiksemaid loomi, nagu näiteks: polaarhunt, põhjapõder, valgejänes, polaarrebane jne. Kuna polaarloomad elavad aladel, kus on aastaringi jäine, siis on üheks nende kohastumusteks valge kaitsevärvus (osadel muutub karv talvel valgeks ja teisted on aastaringi). Lisaks jääpealsetele loomadele on polaaraladel ka kalu ja muid elusolendeid. Suure külma tõttu on Antarktikas vähe loomi, aga üks sealseid liike on hüljes. Antarktikas on veel kümmekond linnuliiki, neist keiserpingviin pesitseb talvel. Erinevalt Antarktikast on Arktikas palju liike, näiteks polaarrebased, vaalad, polaarhundid ja jääkarud. Jääkaru on tuntud maailma suurima kiskjana.

Põhja ja lõuna polaaralasid katva lume ja jää visualisatsioon

Taimestik

Polaaraladel kasvab erinevaid taimi, aga on ka suured alad, mis on jääga kaetud ja kus taimi ei kasva. Neid alasid nimetatakse jääväljadeks. Arktikas ja Antarktikas on ka külmakõrbed, mis on enamus aastast lumest ja jääst vabad. Kuna neid alasid ei kata jää- ega lumekiht, siis on seal ka taimi, aga väga vähesel määral. Need taimed, mis kasvavad nendel aladel on kindlate kohastumustega, mis võimaldavad neil sellistes oludes kasvada (kliima, valguse puudumine, tuul). Üheks neist on maadligi kasvamine, mis kaitseb põhiliselt tuule eest. Selle pärast kasvavad seal samblad, ja üksikud õistaimed ja puuduvad põõsad ja puud. Mulda on seal ka vähe, mis teeb taimede kasvu veel keerulisemaks. Vees kasvab väga palju vetikaid ja samblikud asuvad rannikul. Kuna suurel osal polaaraladest ei kasva taimi, mida oleks võimalik süüa või nende pealt elada, on seal hõre loomastik ja inimesi seal püsivalt ei ela.

Välislingid

• Velbri, K. Liustikud ja polaaralad (uurimuse "Globaalne soojenemine ja kliimamuutused" XI peatükk) Bioneeri veebilehel