Pistik
|
See artikkel räägib botaanika mõistest; elektrotehnika mõiste kohta vaata artiklit Pistik (elekter) |
Pistik on paljundamise eesmärgil emataime küljest eraldatud lehe-, varre- või juureosa, mis sisaldab kõiki taimekudesid ja on seetõttu võimeline soodsas kasvukeskkonnas regenereerima puuduolevad organid. Puuduvad elundid taastuvad pistikule arenevatest lisajuurtest või lisapungadest. Pistikutega paljundamine on vegetatiivse paljundamise meetod.
Pistik on esialgu, kuni moodustuvad juured, väga haavatav.[1]
Pistikutega paljundatakse paljusid aia- ja metsataimi.
Pistikutega paljundamise hulka loetakse ka paljundamine pistvaiade, haljaspistikute ja juurepistikutega.
Pistikute liigitus
[muuda | muuda lähteteksti]Pistikud liigitatakse taimeosa järgi:
- juurepistikud (pappel, kirsipuu)
- ladvapistikud
- lehepistikud (sh terve lehe ja leheosade pistikud) (begoonia, havisaba)
- oksapistikud ehk pistoksad (roos, paju)
- varrepistikud (sõstar, karusmari, luulusalvei[2]).
Pistikutega paljundamine
[muuda | muuda lähteteksti]Pistikute võtmine oleneb taime liigist, elutsüklist, kasvupiirkonnast ja pistikute liigist.[3]
Paljundamise meetodi rakendamise eelselt tuleks eraldada paljundataval taimel generatiivsed võrsed ja vegetatiivsed võrsed (kasvuoksad). Olles tuvastanud kasvuoksa võib kaaluda pistiku võtmist. Selleks sobivaim paik oleks osadel taimedel näiteks lõikus sõlmekohtade alt, siis on pistikul juurdumiseks paremad eelised, kuna sõlmekohad sisaldavad taime kasvuks vajalike hormoone.
Pistikud tuleks peale taimelt eemaldamist vastavalt taimeliigile paigutada kas vette, mulda, liiva sisse või kasvusubstraati. Kui seda pole kohe võimalik teha siis tuleks püüda paljundusmaterjal paigutada kas niisutatud paberisse või näiteks kilekotti panna.
Pistikute juurdumine oleneb taime liigist ja ka taime arengutsüklist jpt teguritest, nii näiteks saab piparmünti (jt mündi perekonna taimi) paljundada pistoksaga mis on pistetud veega täidetud anumasse ja juured moodustuvad üsna ruttu. Elupuu pistikud aga vajavad kunstlikes tingimustes mitme kuu pikkust juurdumisaega.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Steven Bradley, Paljundamise alused, Maalehe Raamat, lk 70, 2008
- ↑ Spectral Mindustries,THE SALVIA DIVINORUM GROWER'S GUIDE, 1998, Veebiversioon (vaadatud 23.02.2014) (inglise keeles)
- ↑ Steven Bradley, Paljundamise alused, Maalehe Raamat, lk 71, 2008
- ↑ Elupuude paljundamine pistikutega, 21. mai 2008, Veebiversioon (vaadatud 24.02.2014)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Urmas Tokko, Taimede paljunemisviisid, Tartu Tamme Gümnaasiumi bioloog
- Olev Abner,Elupuu paljundamine pistikutega, 02. august 2011
- Paljundamine pistikutega