Pipar
|
See artikkel räägib maitseainest; taimeperekonna kohta vaata artiklit Pipar (perekond). |
Pipar on musta pipra (Piper nigrum) vili, mida kasutatakse vürtsina.
Pipraks võidakse nimetada ka vürtspaprika (Capsicum annuum) vilju, mis on aga eksitav, kuna tegemist teisest liigist taimega.
Vürts valmistatakse rohelistest valmimata pipraviljadest, mida kuivatatakse tervelt, koos viljalihaga. Mõnikord kastetakse piprakobarad kuivamise kiirendamiseks mõneks minutiks keevasse vette või töödeldakse neid kuuma auruga. Kuivatatud must pipar kujutab endast 3,5–5 mm läbimõõduga musti või mustjaspruune teri, mille välispind on kortsuline. Must pipar on seda parem, mida kõvemad, tumedamad ja raskemad on pipraterad[1].
Pipar saab oma terava maitse põhiliselt piperiinist, mida leidub ohtralt nii seemnes kui ka ülejäänud viljas. Must pipratera sisaldab piperiini 4,6–9,7 massiprotsenti, valge pipratera pisut rohkem.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Pipraterad on olnud inimkonna ajaloos tähtsad. Neid on kasutatud nii ohvriannina kui ka maksevahendina[2]. Hea musta pipra tera kaal on üsna täpselt 460 mg. Seepärast kasutati neid keskajal etalonina apteekides ja mujal, kus oli vaja täpset kaalu[1]. Rooma impeeriumi languse ajal kasutati pipart barbaritele andami maksmiseks.[2]
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Pipart lisatakse kastmetele, köögiviljadele, lihale, vinegretile, praemunale ja isegi mõnele magustoidule. Pipar kuulub marinaadide ja kuivade vürtsisegude koostisse.
Pipra sissehingamine paneb aevastama. Sel põhjusel valmistatakse pipragaasi, mille peamine koostisosa on jahvatatud pipar. Seda kasutatakse enesekaitseks, pihustades seda ligitikkujatele näkku.
Kasvatamine
[muuda | muuda lähteteksti]Pipart kasvatatakse Lõuna- ja Kagu-Aasias, Kariibi mere saartel ning Lõuna-Ameerikas.
Maailma pipratoodang oli kõige suurem 2003. aastal: 355 tuhat tonni. 2008. aastal oli see üksnes 271 tuhat tonni. Saagikust on vähendanud istanduste halb haldamine, taimehaigused ja halb ilm.
2008. aastal olid maailma suurimad pipratootjad Vietnam (34%), India (19%), Brasiilia (13%), Indoneesia (9%), Malaisia (8%), Sri Lanka (6%), Hiina (6%) ja Tai (4%).
Maailma eksporditurgu domineerib samuti Vietnam, sest seal läheb peaaegu kogu pipratoodang ekspordiks.
Rahalises väärtuses on pipar maailma kõige suurema käibega vürts. Pipra hind on muutlik. Näiteks 1998 moodustas pipar kogu maailma vürtsikaubandusest 39%, aga 2002 ainult 20%.
Piprad
[muuda | muuda lähteteksti]Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Pipar |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]