Pille Pürg

Pille Pürg (sündinud 9. märtsil 1972 Tartus) on eesti näitleja.

Haridus

Pille Pürg lõpetas 1990. aastal hõbemedaliga Tartu 5. Keskkooli, kus oli õppinud bioloogiakallakuga klassis. Tegi lavakunstikooli sisseastumiseksamid, kuid kooli ei pääsenud. 2008. aastast õppis ta Helsingi ülikooli teatriakadeemias kaugõppes televisiooni- ja komöödianäitleja erialal (mänedžeri lisaerialaga). Kooli lõpetas 2012. aastal kiitusega.

Töökäik

1991. aastast töötas ta Tallinna Vanalinnastuudio administraatorina ja aastatel 1991–2003 inspitsiendina. Hiljem on töötanud Vana Baskini Teatris rollilepingu alusel. Tema esimene roll Vanalinnastuudio näitlejana oli lavastuses „Prügikast 1 ehk Alguse asi“ (1993). Ta mängis seal Anne Veskit ja seda tükki etendati 120 korda.

Töö kõrvalt hakkas ta koos Egon Nuteriga paroodianumbritega esinema erapidudel. Egon Nuteri soovitusel sai Pürgist "Wigla show" (1997–1999) osatäitja, kes parodeeris avaliku elu tegelasi. 1998. aastal parodeeris ta Moskvas peetaval konkursil „Hittide paraad“ Anne Veskit. Sealt tõi ta koju võidu, mille järel toimus kolmenädalane turnee Moskvas ja Peterburis, millest võttis osa 20 parimat parodisti. 2001. aastal tõi ta samalt konkursilt taas võidu, parodeerides Alla Pugatšovat. Järgnes turnee Venemaal.

2003. aastal lahkus Pille Pürg Vanalinnastuudiost sooviga olla rohkem laval.

2005. aastast esines ta koos Madis Millingu ja Henrik Normanniga suvekomöödiates.

1991.–2016. aastani oli Pille Pürg Eesti Teatriliidu liige.

Aastatel 2015–2021 töötas ta Helsingi Ülikooli Teatriakadeemia näitekunsti ja teatriajaloo õppejõuna.

Isiklikku

Pille Pürg sündis enneaegsena halva tervisega ja oli pere ainuke laps. Ema Vilma Pürg oli meditsiiniõde Tartu lastehaiglas ja isa Enno Pürg töötas Tartu Mööblikombinaadi direktorina.

Pürg on oma loomult isasse. Ema oli rahuliku ja vaikse iseloomuga, täielik vastand isale, kes oli jutukas, väljapoole elaja ning lõbus inimene.

Põhikoolis hakkas Pürg unistama näitlejaks saamisest. Ta oli vaimustunud Vanalinnastuudiost ja Draamateatrist. Ta käis väga palju teatris, kogus näitlejate fotosid ja autogramme. Eino Baskinile kirjutatud kirjas ta teatas, et tuleb tema teatrisse tööle, kas või koristajaks. Ta kirjutas ka Ita Everile, kes vastas ta kirjale ning keskkooli päevil tuli isegi Pille koju paroodiaid üle vaatama. Nähtu Ita Everile meeldis ja ta lubas temast ja sellest parodeerimisest Eino Baskinile rääkida.

Koolis kiusati Pürgi alopeetsia pärast, mis tähendas juustekadu ja paruka kandmist. Ravimid tekitasid söögiisu ja see omakorda liigset kehakaalu. Autoimmuunhaigus saadab teda tänini, põhjustades erinevaid valulikke terviseprobleeme.

Esimest korda esines väljaspool kodu kooli õppenõukogule parodeerides Anne Veskit, Heli Läätse ja Alla Pugatšovat. Õpetajatele tuli see üllatusena, sest koolis ei olnud ta kunagi oma unistusest näitlejaks saada rääkinud.

1990. aastate lõpus päris ta isa Tarmeko aktsiad ja sai mööblitööstuse üheks omanikuks.

Osatäitmisi teatris

• "Päikesepoisid", lavastaja Eino Baskin (1998)
• "Kassikuld", estraadikava (1999)
• "Tahavaatepeegel", estraadikava (2001)
• Celeste (Achille Campanile „Vaene Pierrot“, 1991)
• Meditsiiniõde (Jules Romains „Knock ehk Meditsiini triumf“, 1991)
• Diktor ja Anne Veski (Toomas Kall ja Eino Baskin „Prügikast ehk Alguse asi“, 1993;Toomas Kall „Prügikast 2 ehk Põhi paistab“, 1994)
• Noorem naine (Oskar Luts ja Toomas Kall „Tagahoovis“, 1996, Draamateatri ja Vanalinnastuudio ühistöö)
• Seltsidaam (Guy de Maupassant „Bel-Ami“, 1997)
• Medõde Klaara Valge (Neil Simson „Päikesepoisid“, 1998)
• Teenijanna (Georges Feydeau „Täitsa lõpp“, 1998)
• Mutikene vanadekodust (Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov „Kaksteist tooli“, 1998)
• Maniküürija (Garson Kanin „Eile sündinud“, 1998)
• Ivi Eenmaa ja Heli Lääts (Toomas Kall „Kassikuld“, 1999)
• Anne Veski (Toomas Kall „Juubelitort“, 2000)
• Naaber (Gudmundur Steinsson „Kallis kodurahu“, 2001)
• Anne Veski, Heli Lääts ja Push Up (Priit Aimla „Tahavaatepeegel“, 2001)
• Ooperilaulja (Toomas Kall „Päikesekontsert“, 2002)
• Linnuke II ja Stu Franklyn (Neil Simon „Hotell California“, 2002 ja 2004)
• Erinevad rollid (Priit Aimla „Plaadipood“, 2006)
• Abikaasa (John Chapman „Palun lahkuge lavalt!“, 2011)
• Esimene naine (Valdo Jahilo „Kohe näha, et vanad sõbrad!“, 2017)
• Õde (Valentin Krasnogorov „Kas hakkame seksima?“, 2018)
• Erinevad rollid (Toomas Kall „Ja mida teile, palun?, 2019)
• Erinevad rollid (Valdo Jahilo ja Hendrik Normanni monotükk „Kutse juubeliks“, 2020)

Rolle telesarjades ja filmides

• Õde, "Vanad ja kobedad saavad jalad alla" (2003)
• Ajalooõpetaja Mari Säär, "Õpetajate tuba" (TV, 2004)
• Naine bussilt (osas "Reality show"), "Ohtlik lend" (TV, 2006)
• Makulatuuri vastuvõtja (osas "Pravda ja õigus"), "ENSV" (TV, 2011)
• „[[Wigla show“ (1997–2000)
• „Õpetajate tuba“ (2003–2004)
• "Ühikarotid" (2011)
• „Vanad ja kobedad saavad jalad alla“ (2003, Ruut)
• „Deus ex Machina“ (2005, Allfilm)
• „Dieet“ (2009, BMF)
• „Seltsimees laps“ (2018, Amrion)
• „Elu hammasratastel“ (2018, Memory Pictures)

Rändkomöödiad

• „Pulmapaanika, ai-ai-ai“ (2003, Hitivabrik)
• Eino Baskini 75. sünnipäeva juubelituur „Viimane vint“ (2004, Hitivabrik)
• Kontserdisarjas „Sotspop“ (2008, Smithbridge Productions)
• Komöödiaturnee „Puhta kuld“ (2013, Komöödiateater)

Tunnustus

• 1998 peapreemia Moskvas imitaatorite konkursil, kus ta esitas Anne Veskina laulu "Obnimi" ("Unusta")
• 2000 Eesti Teatriliidu tehnilise töötaja auhind

Välislingid

• Pille Pürg IMDb andmebaasis
• Kõik ei ole pisikesed ja saledad. Elukiri, 1/2004
• Jaanus Hämarsoo. Pille Pürg õpib Helsingis näitlejaks. Kroonika 26. mai 2009
• Verni Leivak, "Pille Pürg. Pisarais päikesetüdruk" 2022
• Eesti Teatriliit. Pille Pürg