Petrooleumilamp
Petrooleumilamp on valgusti, milles kasutatakse valgustamiseks petrooleumi põlemisel vabanevat keemilist energiat. Need lambid võeti kasutusele pärast seda, kui 19. sajandi keskel hakati naftast petrooleumi tootma.
Petrooleumilambis põleb leek petrooleumisse ulatuva tahi (puuvillase paela) otsas, niisiis samal põhimõttel nagu ammusest ajast kasutatud õlilambis. Petrooleumi oluliseks eeliseks õliga võrreldes on väike viskoossus, mistõttu see imbub tahti mööda hästi üles. Lambi põletis olevate õhuavade kaudu saab leek põlemiseks altpoolt õhku. Leegi heledaks põlemiseks vajaliku tõmbe tekitab põletile asetatud silindriline lambiklaas. Sedamööda, kuidas tahi põletist väljaulatuv ots lühemaks põleb (ja leek nõrgeneb), saab tahti nupuga ülespoole keerata.
19. sajandi lõpupoole võeti kasutusele ka petrooleumihõõglambid. Neis põleb gaasistatud petrooleum gaasisukas – toorium- ja tseeriumoksiidist luminestsentshõõguris. Niisugused gaasilambid andsid palju heledamat valgust ning ka valgusviljakus oli vedeliklampidega võrreldes mitu korda suurem.[1]
-
Laualamp
-
Seinalamp
-
Tormilatern (petrooleumilamp väljas kasutamiseks)
-
Petrooleumihõõglamp
-
Tormilatern välisvalgustina
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ ENE, 5. kd, 1990, lk 394