Peterburi Vaimulik Akadeemia
Peterburi Vaimulik Akadeemia (vene keeles Санкт-Петербургская духовная академия) on Vene Õigeusu Kiriku kõrgem vaimulik õppeasutus asukohaga Peterburis.
2002. aastal õppis akadeemias 137 õpilast, sealhulgas 58 välismaalast. Akadeemia rektor alates 2008. aastast on piiskop Amvrossi[1].
Struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Akadeemia koosneb viiest osakonnast:
- Vaimulik akadeemia – vaimulik kõrgkool; õppima pääsevad vaimuliku seminari lõpetajad; valmistab ette õigeusu preestreid, religiooniõpetajaid ja teolooge; kahe- ja kolmeaastane õppekava.
- Vaimulik seminar – nelja-aastane õppekava preestrite ettevalmistamiseks.
- Koorijuhtimise osakond – nelja-aastane kursus kiriku koorijuhtide koolitamiseks.
- Ikoonimaali osakond – nelja-aastane kursus.
- Välisüliõpilaste teaduskond – välisüliõpilastele.
Akadeemial on oma raamatukogu ja kirikuarheoloogia muuseum.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Akadeemia asutati 1797. aastal Aleksander Nevski Kloostri (Свято-Троицкая Александро-Невская лавра) seminari juurde ja kandis Aleksander Nevski Akadeemia nimetust. Akadeemiasse pürgijad olid vaimuliku seminaride lõpetajad.
1809. aastal nimetati akadeemia ümber Peterburi Vaimulikuks Akadeemiaks ning jaotati kolme ossa – vaimulik kool kui alghariduskool, vaimulik seminar kui keskhariduskool ja vaimulik akadeemia kui kõrghariduskool. Reformitud akadeemia esimene lend lõpetas 1814. aastal. Lõpetanutele anti teoloogiadoktori (doctor theologiae), teoloogiamagistri (magister theologiae) või teoloogiakandidaadi (candidatus theologiae) kraad. Akadeemiat juhtis arhimandriit, hiljem piiskop. Akadeemiast sai teoloogilise ja ajaloolise uuringute ning vaimulike tekstide tõlkimise keskus. Uurimistulemuste avaldamiseks oli akadeemial oma ajakiri, mis 1821. aastast kandis nime Христианское чтение ja 1874. aastast alates Церковный вестник.
Pärast Riia Vaimuliku Seminari asutamist 1846. aastal pääsesid akadeemiasse õppima ka eestlased. Esimese eestlasest Riia Vaimuliku Seminari kasvandikuna lõpetas Peterburi Vaimuliku Akadeemia 1861. aastal teoloogia kandidaadina Georg Toots. Talle järgnesid Peeter Mihkelson (teoloogia magister) 1867. aastal ja Peeter Mets 1873. aastal.[2]
1918. aastal akadeemia suleti. Aastatel 1920–1928 täitis akadeemia ülesandeid algul Peterburi Teoloogia Instituut, hiljem Leningradi Kõrgem Vaimulik Kursus.
1946. aastal avati akadeemia uuesti Püha Sinodi Hariduskomitee alluvuses kui Leningradi Vaimulik Akadeemia.
1963. aastal avati akadeemia juures välisõpilaste osakond.
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist taastati akadeemia nimena Peterburi Vaimulik Akadeemia.
Endised nimed
[muuda | muuda lähteteksti]- Aleksander Nevski Akadeemia (1797–1809)
- Peterburi Vaimulik Akadeemia (1809–1913)
- Keiserlik Vaimulik Akadeemia (1913–1917)
- Leningradi Vaimulik Akadeemia (1946–1992)
- Peterburi Vaimulik Akadeemia (alates 1992. aastast)
Tuntumad lõpetajad
[muuda | muuda lähteteksti]- Tihhon, Moskva ja kogu Venemaa patriarh 1917–1925
- Aleksius II, Moskva ja kogu Venemaa patriarh 1990–2008
- Kirill, Moskva ja kogu Venemaa patriarh alates 2009
- Sergius, Moskva ja kogu Venemaa patriarh 1943–1944
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Ametlik koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. aprill 2019. Vaadatud 9. septembril 2011.
- ↑ Выпускники Санкт-Петербургской (с 1914 – Петроградской) духовной академии 1814–1894, 1896–1918 гг.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Peterburi Vaimulik Akadeemia |