Pavel Viskovatov
Pavel Aleksandrovitš Viskovatov (24. november 1842 Peterburi – 16. aprill 1905 Peterburi) oli vene keeleteadlane ja slavofiil.
Õpingud
[muuda | muuda lähteteksti]Viskovatov õppis 1860.–1862. aastal Peterburi ülikoolis, misjärel suundus ta Saksamaale, kus oli üliõpilaseks nii Berliini, Bonni kui ka Leipzigi ülikoolis. Viimases õppis ta germanistikat[1] ja kaitses 1866. aastal humanist Jakob Wimpfelingi elu ja loomingut käsitleva tööga doktorikraadi.[2]
Karjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Peterburis elades oli Viskovatov ajakirja Vene Maailm (Русский мир) toimetaja.[3]
Ta oli Tartu Ülikooli vene keele ja kirjanduse dotsent 1873.–1874. aastal ning professor 1874.–1895. aastal. Viskovatov vedas Eestis Vene Teadus- ja Kirjandusühingut.
Arheoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Viskovatov tegeles ka arheoloogia ja ajalooga ning kaevas mitmeid Eestis asuvaid kalmeid ja kääpaid. 1886.–1887. aastal viis ta läbi uuringud Türsamäe tarandkalmel.[4][5] Ta oli esimene, kes seadis kahtluse alla tol ajal gooti teooria raames levinud idee, et Baltikumi tarandkalmed kujutasid endast gootide rajatud laevkalmeid.[6]
1888. aastal kaevas ta koos Georg Loeschckega endise Nõo kihelkonna aladel asuvat Jaagupi tarandkalmet.[7]
1892. aastal asus ta uurima Kuremäe kloostri juures asuvat Kuremäe kääbaskalmistut. Tööde kohta avaldas ta 1894. aastal teadusartikli nii vene[8] kui saksa keeles.[9] Ka pidas Viskovatov 1893. aastal Pühtitsa kääbastikust Õpetatud Eesti Seltsis avaliku ettekande.[10] Ta oli sunnitud Kuremäel tööd lõpetama kooleraepideemia tõttu.[8]
Muusika ja Lermontov
[muuda | muuda lähteteksti]1875. aastal kirjutas Viskovatov koos Apollon Maikoviga libreto Anton Rubinsteini ooperile "Deemon" (Der Dämon), mis baseerus Mihhail Lermontovi samanimelisel luuletusel.[11] 1881. aastal käis Viskovatov Pjatigorskis, et Lermonotovi eluloo kohta teda isiklikult tundnud inimestelt informatsiooni koguda. Selle uurimisreisi põhjal avaldas 1891. aastal ta esimese Lermontovi eluloo ja kogutud teosed.[12]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Pavel Viskovatov oli militaarajaloolase Aleksander Viskovatovi poeg ning vene kirjaniku ja tõlkija Maria Korsini tütre Jekaterina Korsini abikaasa. Viskovatov on maetud Smolenski õigeusu kalmistule.[13]
Loomingut
[muuda | muuda lähteteksti]- Jacob Wimpheling: sein Leben und seine Schriften; ein Beitrag zur Geschichte der deutschen Humanisten. Berlin: Mitscher & Röstell, 1867.
- Geschichte der russischen Literatur in gedrängter Uebersicht: Ein Leitfaden nebst bibliographischen Notizen. Dorpat: Fellin, 1881.
- Bericht über die Aufdeckung einer schifförmigen Steinsetzung bei Türsel in Estland. Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat 13. Dorpat, 1888.
- Сжатый обзор истории новой русской литературы с библиографическими примечаниями. Евгений Александрович Бобров: Дерпт, 1892.
- О «Фаусте» Гёте. Санкт-Петербург, 1895.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Lukas, Liina. "Maailmakirjanduse mõõtmisest meil ja mujal". METHIS. 17: 21-39.
- ↑ "'Jacob Wimpheling : sein Leben und seine Schriften ; ein Beitrag zur Geschichte der deutschen Humanisten' - Details | MDZ". www.digitale-sammlungen.de. Vaadatud 12. novembril 2024.
- ↑ "Lib.ru/Классика: Висковатов Павел Александрович. П. А. Висковатов: биографическая справка". az.lib.ru. Vaadatud 12. novembril 2024.
- ↑ Grewingk, Constantin (1887). Der schifförmige Aschenfriedhof bei Türsel in Estland / von Prof. C. Grewingk ; nebst Bericht über die Aufdeckung desselben von Professor P. Wiskowatow. Dorpat: H. Laakmann.
- ↑ Mäesalu, Ain; Valk, Heiki (2006). "Research into the Late Iron Age" (PDF). Archaeological Research in Estonia 1865-2005. Estonian Archaeology 1: 127-158.
- ↑ Andres Tvauri (2003). Balti arheoloogia maailmaajaloo pöörises ehk gooti teooria saatus. Eesti Arheoloogia Ajakiri 2003, 7, 38–71, lk 46–47
- ↑ Olli, Maarja (1. november 2019). From individuality to regionality in the distribution area of tarand cemeteries in the Roman Iron Age. Lk 23. ISBN 978-9949-03-208-2.
- ↑ 8,0 8,1 Висковатов, Павел (1894). "Пюхтицкое древнее кладбище". Временник Эстляндской губернии. Труды Эстляндского губернского статистического комитета: 237–244.
- ↑ Viskovatov, Pavel (1894). "Archäologische Funde in Püchtitz". Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1893: 30-37.
- ↑ "Postimees (1886-1944) 4 veebruar 1893 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 12. novembril 2024.
- ↑ "Fehler". portal.dnb.de (saksa). Vaadatud 12. novembril 2024.
- ↑ Висковатов, Павел (1891). М. Ю. Лермонтов. Жизнь и творчество. Москва: В. Ф. Рихтера.
- ↑ "Петербургский некрополь. Т. 1 : (А - Г) – Российская Национальная Библиотека – Vivaldi". vivaldi.nlr.ru. Vaadatud 12. novembril 2024.