Pavel Melnikov-Petšerski

See artikkel räägib kirjanikust ja etnograafist; teiste Pavel Melnikovi nimeliste isikute kohta vaata lehekülge Pavel Melnikov (täpsustus)

---

Pavel Melnikov-Petšerski
Sünniaeg	6. november 1818 Nižni Novgorod
Surmaaeg	13. veebruar 1883 (64-aastaselt)
Alma mater	Kaasani ülikool
Amet	kirjanik, kooliõpetaja, ajaloolane, raamatukoguhoidja, etnograaf
Teosed	Metsades
Autogramm

Pavel Melnikov (vene keeles Павел Иванович Мельников Pavel Ivanovitš Melnikov; pseudonüüm Andrei Petšerski, tuntud nime all Melnikov-Petšerski; 6. november (vkj 25. oktoober) 1818 Nižni Novgorod – 13. veebruar (vkj 1. veebruar) 1883 Nižni Novgorod) oli vene proosakirjanik ja etnograaf..

Elulugu

Kirjanik P. I. Melnikovi portree. Ivan Kramskoi maal, 1876

Pavel Melnikov pärines vaesunud aadlisuguvõsast, mis sai alguse 17. sajandil. Tema isa paistis silma väeteenistuses, osales 1813.–1814. aasta sõjaretkedes ning juhtis Nižni Novgorodi sandarmeeriat.

Pavel Melnikov lõpetas Kaasani Keiserliku Ülikooli filoloogiateaduskonna. Ülikooli järel sattus ta võimude kahtlustuse alla ning saadeti asumisele Šadrinskisse. Pärast väljasaatmist oli ta mõnda aega gümnaasiumiõpetaja.

1850. aastast töötas Melnikov eriülesannetega ametnikuna Venemaa siseministeeriumis õigeusu kirikulõhe väljajuurimise alal. Ta osales vahetult vanausuliste tagakiusamises, sealhulgas eraklate ja palvelate hävitamises. Riigiteenistuse käigus pälvis Melnikov Püha Anna ordeni kolmanda järgu. 1866. aastal läks ta erru tõelise riiginõuniku auastmes.

Melnikovi kirjandusliku pseudonüümi Andrei Petšerski mõtles 1850. aastal välja Vladimir Dal, kes aitas tal ka saada ametikoha ministeeriumis. Melnikovi peetakse üheks autoriteetsetest allikatest vanausuliste kohta. Vanausuliste seisukohast on paljud Melnikovi tähelepanekud vanausuliste kultuuri ja kommete kohta tema ameti tõttu siiski tendentslikud, mida on mainitud ka reas arhiivi- ja filoloogilistes uurimustes.

1859. aastal kirjastas ja toimetas ta ajalehte "Vene päevik", mis ilmus Peterburis.

Tema teostest tuntuim on diloogia "Metsades" (1871–1874) ja "Mägedes" (1875–1881), milles kirjeldatakse üksikasjalikult nižninovgorodi vanausuliste kaupmeeste ning Komarovo erakla olmet ja tavasid.

Melnikov elas Ljahhovo mõisas Nižni Novgorodi lähedal. Boriss Sadovskoi mälestuste andmeil (mis pole küll täiesti usaldusväärsed) Melnikov "tülitses tihti külameestega ning vallavalitsuse arhiivi jäi rida tema kaebusi. 1870. aastate lõpuks oli ta juba hingeliselt haige. Ljahhovo külarahva sekka ilmus ta purjeriidest kuues, kaks ordenilinti rinnal risti, kingades ja suletutiga kolmnurkses mütsis. Käes kõikus tal tohutu pudel viina.".

Pavel Melnikov suri 1883. aastal. Ta maeti Nižni Novgorodi Krestovozdviženski kalmistule, 1950. aastal püstitati talle aga mälestusmärk (ilma ümbermatmiseta) Punasele kalmistule.

Pavel Melnikovi poeg Aleksei Melnikov oli jurist, Loodearmee valitsuse liige, Tartu Ülikooli kriminalistikaõppejõud ja romaanikirjanik.

Eesti keeles on Melnikov-Petšerski teostest välja antud jutustuste kogumik "Karukolgas" 1972. aastal (Tallinn: Eesti Raamat) Aleksander Klejnoti tõlkes (värsid tõlkis Kalju Kangur).

Kogutud teosed

• "Полное собраніе сочиненій П. И. Мельникова (Андрея Печерскаго) в 7 т." СПб, Изданіе Т-ва А. Ф. Марксъ, 1909
• "Собрание сочинении" (8 т.) М., 1976.

Kirjandus

• Боченков В.В., "П.И. Мельников (Андрей Печерский): Мировоззрение, творчество, старообрядчество". Ржев, 2008. ISBN 978-5-87049-625-2

Selle artikli kirjutamisel on kasutatud venekeelset artiklit ru:Мельников, Павел Иванович (писатель) seisuga 19. oktoober 2011.

Välislingid

• Pavel Melnikov-Petšerski elulugu ja teoste kogu
• Pavel Melnikov-Petšerski veebilehel lib.ru
• Pavel Melnikov-Petšerski elulugu veebilehel Hronos
• Виктор БОЧЕНКОВ "Не за старообрядцев, а за Мельникова обидно" Hronos, 27.09.2010
• Лидия СЫЧЕВА "Против течения. (О книге: Боченков В.В. П.И. Мельников (Андрей Печерский): мировоззрение, творчество, старообрядчество. – Ржев: Маргарит, 2008)" Hronos