Paul Vent

Paul Vent
Sünniaeg	11. veebruar 1900 Ahja vald
Surmaaeg	november 1944 Lõuna-Eesti
Teenistus	Venemaa Keiserlik armee Eesti sõjavägi Punaarmee Saksa Relva-SS
Auaste	kolonelleitnant Obersturmbannführer
Juhtinud	45. Relva-SS Grenaderirügement 47. Relva-SS Grenaderirügement
Sõjad/lahingud	Eesti Vabadussõda Teine maailmasõda
Autasud	Vabadusrist II/3 (1925) Kotkaristi teenetemärk IV klass (1935) Saksa Riik Raudrist I klass (1944)

Paul Vent VR II/3 (11. veebruar 1900 Ahja vald – november 1944 Lõuna-Eesti) oli Eesti (major) ja Saksa sõjaväelane (kolonelleitnant, Obersturmbannführer).

Paul Vent oli kogenud ja hea juhtimisvõimega rindemees. Vent teenis välja nii Vabadusristi kui ka Raudristi.

Elukäik

Vent omandas üldhariduse Tartu Reaalkoolis, kust ta 1917. aastal astus vabatahtlikult Vladimiri sõjakooli. Kommunistide riigipöörde tõttu jäi ta ohvitseriks ülendamata. Vabadussõja tegi kaasa vabatahtlikuna 2. Ratsarügemendi koosseisus, lahingutes ülesnäidatud vahvuse eest ülendati lipnikuks. Vent võttis osa lahingutest lõunarindel, Landeswehri vastu ja Läti vabastamisel. Ta oli pikka aega Ratsarügemendis tegev varustusalal ning tagalaülemana. 1940. aastal oli Vent major.

Teine maailmasõda

Kui Kaitsevägi muudeti Punaarmee 22. Territoriaalkorpuseks, siis nimetati Vent 182. Diviisi (Tartus) tagalaülemaks. Kui diviis saadeti 1941. aastal Pihkva taha, jäi Vent Eestisse ning varjas ennast Otepää kandis kuni sakslaste tulekuni. Olles Otepää sõjaväekomandant, määras ta komitee, kes hakkas korraldama legendaarsete Otepää markide väljaandmist.

1944. aastal juhatas Vent 45. SS-Vabatahtlike Grenaderirügementi. Sakslased ülendasid ta 30.01.1944 Obersturmbannführeriks. Venti rügement võttis osa lahingutest Vepsküla ja Siivertsi juures. Tihti võitlusväljal viibides sai ta näidata oma oskust operatsioone otstarbekohaselt juhtida. Oma vaprusega oli Vent kõigile alluvatele eeskujuks. Nende lahingute eest anti Ventile 11. märtsil 1944 üle I klassi Raudrist.

1944. aasta aprillist juhatas Vent 45. SS-Vabatahtlike Grenaderirügemendi asemel 47. Relva-SS Grenaderirügementi.

14. augustil 1944 sai Vent võitlusgrupi Vent ülemaks ja saadeti Tartu rindele. Võitlusgrupp taganes lahingutega Emajõeni ja jäi seal kaitsele.

Tema surma kohta liigub kaks versiooni. Ühe järgi langes ta lahingus 17. septembril 1944, teise järgi tegutses ta Lõuna-Eestis metsavennana ning langes lahingus 1944. aasta novembris.

Teenetemärgid

• Vabadusristi II liigi 3. järk (18. veebruar 1925)
• Kotkaristi IV klassi teenetemärk (20. veebruar 1935)
• Saksa Riigi I klassi Raudrist

Välislingid

• Ohvitseride andmekogu