Pasiene vald
| Pasiene vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Pasienes pagasts | |
|
| |
| Pindala: 118,3 km² | |
Elanikke: 412 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 3,5 in/km² | |
| Keskus: Pasīne | |
 |
Pasiene vald (läti Pasienes pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas. Tegemist on Läti idapoolsima vallaga.
Vald piirneb sama piirkonna Zaļesje ja Istra vallaga, Krāslava piirkonna Šķaune vallaga ning idas Venemaa Pihkva oblasti Sebeži rajooniga ja Valgevene Viciebski oblasti Vierchniadźvinski rajooniga.
Valla pindala on 118 km². 2011. aasta seisuga elas seal 635 inimest. Aastal 2011 elas vallas 176 lätlast, 266 venelast, 133 valgevenelast, 14 ukrainlast, 22 poolakat ja 5 leedulast.[2] Valla keskus on Pasīne küla. Vallavanem on Skaidrīte Marčenoka.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]19. sajandi teisel poolel moodustati Vitebski kubermangus Posiņa vald. Aastal 1900 avati valla põhjaosas Ventspilsi–Moskva raudtee ääres Rozenova raudteejaam, mille juurde hiljem kujunes Zilupe linn (selle alad eraldati vallast aastal 1931). Tänapäevase nimekuju sai vald aastal 1925. Aastal 1935 oli Ludza maakond]]a kuuluva Pasiene valla pindala 170,6 km² ja seal oli 7112 elanikku.[4]
Aastal 1945 moodustati Pasiene vallas Beļajeva, Belomojeva, Bondari, Horoševa, Pasiene, Ploskije, Sirotina, Tuļeva ja Zaļesje külanõukogu, aastal 1949 likvideeriti aga vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Pasiene külanõukoguga Beļajeva ja Tuļeva külanõukogu. Aastal 1965 liideti Zaļesje külanõukogusse kuulunud Pasiene sovhoosi maad Pasiene külanõukoguga. Aastal 1971 liideti sovhoosi Družba maad Šuškova külanõukoguga, ent aastal 1975 liideti külanõukoguga osa likvideeritava Šuškova külanõukogu alasid. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Pasiene vald.[5] 2009. aastal liideti vald Zilupe piirkonnaga.
Aastal 1959 avati Läti, Valgevene ja Venemaa piiride ühinemispaigas Sõpruse kurgaan, mälestusmärk teises maailmasõjas hukkunud partisanidele. Valgevene poolelt viis selle juurde kaseallee, Venemaa poolelt vahtraallee, Läti poolelt aga pärnaallee.[6]
Kaitstavad paigad
[muuda | muuda lähteteksti]Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Šeški muinaskalmed, Šeški-Zaborki muinaskalmed, Pakruļi muinaskalmed, Pasiene muinaskalmed ehk Sopkas, Meikšāni linnamägi, Kausa linnamägi koos sealse asulakohaga, Latišonki muinaskalmed, Kpzlova muinaskalmed, Katalova muinaskalmed, Šuškova muinaskalmed, Skripščina muinaskalmed ja Pasiene katoliku kirik, selle piirdemüür, väravad, kantsel, orel, altar ning kolm külgaltarit.[7]
Looduskaitse all on Pinti kalmistu männid, Pasiene tamm, Pasiene künnapuu ja Pasiene pärn, lisaks veel kaks nimetut põlispuud. Valda jääb Grebļukalnsi hoiuala .[8]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Vald asub valdavalt Latgale kõrgustikul. Kõrgeim koht on valla edelaosas (182 m). Valla idaosa on madalam ja jääb Velikaja madalikule, seal voolab ka valla suurim jõgi Zilupe jõgi. Teine suurem jõgi on selle lisajõgi Plisunka jõgi. Valla lõunaosas asub kõrgustiku ja madaliku piiril oosilaadne pinnavorm Grebļa (ka Kausa või Āzi) mägi. Selle ääres asuvad ka valla suuremad järved Šeški järv ja Pinti järv. Suurim soo on Mudovka soo (632 ha).
Külad
[muuda | muuda lähteteksti]Vallas on kolmkümmend kolm küla. Valla keskuse Pasīne (vidējciems ) elanike arv aastal 2020 oli 286. Sama staatusega on veel Šuškova 68 elanikuga aastal 2020. Staatusega mazciems on Grišina 16 elanikuga aastal 2020 ja Trubilova. Ülejäänud valla külad on staatusega skrajciems – Adamova 27 elanikuga aastal 2020, Biksi 6 elanikuga aastal 2020, Dauguļova 6 elanikuga aastal 2020, Dolgije 1 elanikuga aastal 2019, Garaņi 7 elanikuga aastal 2020, Gorbači 3 elanikuga aastal 2020, Guzenki 6 elanikuga aastal 2020, Katalova 16 elanikuga aastal 2020, Kazaki 1 elanikuga aastal 2020, Kolnačova 4 elanikuga aastal 2020, Koļesņiki 2 elanikuga aastal 2020, Konovalova 10 elanikuga aastal 2020, Kozlova 2 elanikuga aastal 2020, Latišonki 2 elanikuga aastal 2020, Meikšāni 3 elanikuga aastal 2020, Noviki 7 elanikuga aastal 2020, Pedeļova, Pinti 3 elanikuga aastal 2020, Pirdova 2 elanikuga aastal 2020, Pricimova 4 elanikuga aastal 2020, Rieči 6 elanikuga aastal 2020, Sapatņi 2 elanikuga aastal 2020, Šeški 4 elanikuga aastal 2020, Škauna 4 elanikuga aastal 2020, Zaborje 1 elanikuga aastal 2020, Žoglova 4 elanikuga aastal 2020, Tarčilova 7 elanikuga aastal 2020, Tiuļova 3 elanikuga aastal 2020 ja Trubilova 1 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Zilupes novads, vaadatud 1.03 2020
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ "Zilupes novads". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. veebruar 2022. Vaadatud 1. märtsil 2021.
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 1. 03 2021
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 9.08 2020
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Pasiene vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis