Parkad

Parkad olid vanarooma mütoloogias saatusejumalannad, keda harilikult kujutati vanade naistena:

Nona ('üheksas') ketras igale sündinud inimesele elulõnga,
Decima ('kümnes') otsustas igaühe saatuse üle,
Morta ('surm') otsustas, mille läbi keegi sureb, ja lõikas elulõnga oma kääridega katki.

Arvatavasti olid parkad algselt sünnitusjumalannad, nagu nähtub nende nimedest: Nona vastas algselt üheksandale raseduskuule, Decima kümnendale, see tähendab sünnitusele ja ajale vahetult pärast seda, ning Morta näitab uskumust, et igaühe saatus on juba sünnist saadik ette kirjutatud ning et seda ei saa muuta (fatalism).

Kujutlus igaühe saatuse määramisest kuduvate jumalannade poolt oli indoeurooplaste seas üldine, näiteks kreeklased nimetasid saatusejumalannasid moiradeks, skandinaavlased nornideks ja baltlastel oli selle jaoks jumal Laima.

Sünnitusjumalannadeks olid roomlastel Lucina ja kreeklastelt laenatud Ilithyia.