Paadla lade
Paadla lade on siluri ladestu Ludlowi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).[1] Paadla lademe all lamab Rootsiküla lade ja temal lasub Kuressaare lade.
Ladet hakkas esimesena eristama Hendrik Bekker aastal 1925. Lademe stratotüübiks on Paadla murdu tehtud Paadla puurauk, neostratotüübiks aga Kuressaare (Kingissepa) G1 puurauk.[2] Üleilmses standardis vastab sellele Gorsti lade, ülemises otsas ka Ludfordi lade. Lade on nime saanud endise Paadla küla järgi.
Lademe vanus on 419,4...422,7 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Engure kihistu, Torgu kihistu, Kihnu kihistu, Paadla kihistu, milles on eristatud Sauvere ja Uduvere kihid, samuti kuuluvad sellesse Himmiste kihid.
Lademe avamusalad on Saaremaa lõunaosas, Liivi lahe saartel ja Mandri-Eestis Varbla ja Tõstamaa piirkonnas.[1] Lademe kivimid esinevad veel Kihnu ja Ruhnu all, sealt ida suunas neid ei esine.[3]
Lade paljandub näiteks Kaali kraatrivallil, Roopa ja Katri pangal ning Kogulas.[1]
Lademe kivimkoosseisus on palju dolo- ja lubjakivi.[4] Läti aladel on lade paksem, seal on tema paksus 30-70 meetrit. Seal moodustab lademe põhiosa mergel, kuigi see sisaldab ka lubjakivi. Ventspilsi kihistu sisaldab ka domeriiti.[5]´
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 EE 12. köide, 2003: 388.
- ↑ Stratigraafia terminoloogia
- ↑ Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
- ↑ http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)
- ↑ VALSTS ĢEOLOĢIJAS DIENESTS LATVIJAS ĢEOLOĢISKĀKARTE MĒROGS 1:500 000
Juuru ·
Raikküla ·
Adavere ·
Jaani ·
Jaagarahu ·
Rootsiküla ·
Paadla ·
Kuressaare ·
Kaugatuma ·
Ohessaare
vanemad lademed 
nooremad lademed