Püha Simoni ja Helena kirik

Püha Simoni ja Helena kirik
	Касцёл святых Сымона і Алены
Riik	Valgevene
Asukoht	Minski vabaduse väljak
Ehituse algus	1905
Ehituse lõpp	1910
Sissepühitsemine	1910
Koordinaadid	53° 53′ 47,5″ N, 27° 32′ 50,9″ E

Püha Simoni ja Helena kirik (valgevene keeles Касцёл святых Сымона і Алены, poola keeles Kościół św. Szymona i św. Heleny w Mińsku), tuntud ka nimega Punane kirik (valgevene keeles Чырвоны касцёл), on roomakatoliku kirik, mis asub Minski vabaduse väljakul Valgevenes^[1].

Kirik on ehitatud uusromaanika stiilis ning selle arhitektid olid poolakad Tomasz Pajzderski ja Władysław Marconi. Nurgakivi pandi 1905. aastal. Kiriku ehitus lõppes 1910. aastal. Tellised, mida kasutati seinte ehitamiseks, pärinesid Częstochowast, aga katusekivid Włocławekist. Kiriku ehitust rahastas Valgevene-Poola maaomanik, ettevõtja ja kodanikuaktivist Edward Woyniłłowicz (1847–1928). Kirik sai nime Woyniłłowiczi kahe surnud lapse, Szymoni ja Helena järgi.

Ajalugu

1903. aastal kirjutasid umbes kaks tuhat katoliiklast kohalikule omavalitsusele petitsiooni, millega paluti alustada uue katoliku kiriku ehitamist. See mõte kiideti heaks ja ehitus algas 1905. aastal. Kirik pühitseti 20. septembril 1910 ja kolm kuud hiljem 21. detsembril see avati. Minsk kuulus sel ajal Venemaa Keisririigi koosseisu.

1921. aastal sai Minskist Valgevene NSV pealinn ning Valgevene hakkas kuuluma Nõukogude Liitu. Riiki sisenenud Punaarmee rüüstas kirikuid jõudsasti. 1932. aastal nõudsid nõukogude võimud, et kirik suletaks ja riik sekulariseeruks. Kirikuhoonesse rajati riiklik Poola teater, aastaid hiljem asendati teater kinoga. teise maailmasõja ajal 1941. aastal hakkas Saksa okupatsioonivõim hoonet uuesti kirikuks ümber ehitama. Pärast teist maailmasõda sulgesid nõukogude võimud kiriku taas ning hoonet hakati uuesti kasutama kinona.

1990. aastal, pärast kahte näljastreiki, mille korraldasid Minski katoliiklastest aktivistid Anna Nicievska-Sinevicz ja Edward Tarletski, tagastati hoone roomakatoliku kirikule. Kiriku interjöör on täielikult taastatud ning kirikust on saanud oluline religioosne, kultuuriline ja ühiskondliku elu keskus. Samuti on sellest saanud taaselustatud Valgevene kreekakatoliku kiriku keskus.

2006. aastal kaevati Edward Wayniłłowiczi ja tema naise haud lahti, et põrmud kirikusse ümber matta. 1921. aastal oli Woyniłłowicz sunnitud lahkuma oma kodust Słuckis, sest esimese maailmasõja ajal sõlmitud Riia rahu muutis riikide piire kardinaalselt. Woyniłłowicz kolis Poolas asuvasse Bydgoszczi linna, kus ta ka 1928. aastal suri.

Püha Simoni ja Helena kiriku missasid peetakse nii valgevene, poola, leedu kui ka ladina keeles.