Pügalrist

Pügalrist ehk oktogramm on maailmas väga levinud iidne sümbol, mida on tuntud nii Euroopas kui ka islamimaades. Eesti rahvapärases ornamendis on kaheksa tipuga risti (pügalristi) ehk kaheksakanna motiivistik laialt levinud. Sageli on kaheksaharulised tähed keerukad ning mitmekihilised, tähe sisse on kombineeritud teisi kujundeid: ruute, rombe, kolmnurki, riste. Võib oletada, et käsitöömeistrid tugevdasid sel moel sümboli väge. Arvatakse, et kaheksakanna märki ei võtnud me üle mitte kristlikult kirikult, vaid see sümbol esines meie rahvakultuuris varem.^[1] Pügalrist on Eesti ja teiste Põhjala rahvaste muistne sümbol. See on rist – kristliku maailma kõige tähtsam kujund – pügalatega. Geomeetriliselt on pügalrist oktogramm ehk korrapärane tähtkaheksanurk – tähekujuline hulknurk, millel on kaheksa külge ja kaheksa tippu ning mille küljed on ühepikkused ja sisenurgad ühesuurused.

Kaheksakand on seotud viisnurgaga, vahel nimetataksegi kaheksakanda kahekordseks viisnurgaks. Märki on kasutatud mitmesugustes nõidumistoimingutes. Teda on tarvitatud harilikult siis, kui viisnurk ei mõjunud. Ühe joonetõmbega joonistatuna on ta Euroopas laialt tuntud maagilise õnnetoova nõiamärgina, armastuse ja viljakuse sümbolina.^[1]

Pügalrist Eesti sümboolikas

Muhu vanemas käsitöös on kaheksakand üks kesksemaid motiive. 19. sajandi keskpaiku oli Muhu rõivaste ilustustele iseloomulik just toosama, männamotiiviga geomeetriline ornament. Paigutatud enamasti kaheksanurga sisse, on ta nn Muhu männana Muhu tikandi ja kudumite põhialuseks. Sümbol leidis kasutust ka teistel käsitööesemetel: õllekannudel kohtab neid harvem, veimevakakaantel ja kirstudel mõnevõrra sagedamini. Märki tehti uste kohale, aknalaudadele – et hinged tagasi tuleksid. Vanad eestlased uskusid, et hinged tulevad läbi selle, allilmaga seotud värava. Kaheksakanda on ka õuemärgina kasutatud. Motiiv leidis kasutust ka ehetel.^[1]
Valge pügalrist on kujutatud Keila valla vapil, Valjala valla, Risti valla, Muhu valla ja võrukeste lipul.
Kahekordne roheline ja kollane pügalrist Kullamaa valla vapil sümboliseerib ümbruskonna kaht peamist keskust, Kullamaad ja Koluveret, ning osutab ühtlasi kohalike inimeste vaimuerksusele ja kultuuritraditsioonidele.
Kolm rohelist pügalristi on kujutatud Rapla valla lipul. Seal tähistavad need rahvuslikke traditsioone, samuti Rapla omapärast kahe torniga kirikut.
Kollane pügalrist Põdrala valla vapil ja lipul on rahvaliku vaimsuse järjekestvuse võrdkuju.
Isamaa ja Res Publica liidu sümbol.

Pildid Eestist

Lääne-Harju valla vapp
Lääne-Harju valla lipp
Rapla valla vana vapp
Rapla valla vana lipp
Võrukeste lipp
Muhu valla vapp
Muhu valla lipp
Haljala valla vapp
Haljala valla lipp
Piirissaare valla vapp
Piirissaare valla lipp
Viljandi valla vapp
Viljandi valla lipp
Nõo valla vapp
Nõo valla lipp
Saaremaa valla vapp
Saaremaa valla lipp
Laimjala valla vapp
Laimjala valla lipp
Risti valla vapp
Keila valla vapp
Keila valla lipp
Kullamaa valla vapp
Kullamaa valla lipp
Põdrala valla vapp
Põdrala valla lipp
Karja kiriku taevalagi

Pildid mujalt

Mordva lipu keskel on tumepunane päikesemärk. Punane sümboliseerib elu, inimeste ajaloolist mälu ja kehastust, valge eesmärkide ja vaimu puhtus ning sinine maad, vee rohkust, vabadust ja kiiret arengut. Päikesemärk – karmiinpunane kaheksakand on päikese sümbol ning sümboliseerib heatahtlikkust, südamlikku soojust ning avatust.^[2]
Udmurtia lipuvärvid pärinevad udmurtide rahvariietelt. Valge sümboliseerib igavikku ja taevast, punane elurõõmu ja päikest ning must maad ja stabiilsust. Kaheksaharuline päikesemärk on õnne sümbol, mis kaitseb inimesi halva eest.
Karjala vapil kujutatakse tagajalgadel seisvat karu lipu värvide taustal. Vapil sümboliseerib punane valatud verd, helesinine Karjala jõgesid ja järvi ning roheline metsi. Vapi kuldne raam kujutab vasakul pool kuuse- ja paremal männimetsi. Vapi ülaosas on kuldne kaheksakand. [1]