Põrandatehnika

Põrandatehnika on keha liikumismeetod, mis on kaasaegsest tantsust välja arenenud ja keskendub ainult põrandal liikumisele. Tehnika tähendus on oskus, siis on ka põrandatehnika oskus liikuda maad mööda eri tempoga endale vigastusi tekitamata. Selle tehnika olulisim eesmärk on saavutada kontakt põrandaga ja läbi selle oma keha tundma ja usaldama õppida ning luua eri elementide ühendus. Samuti on tehnika eesmärk leida julgus liikuda põrandal ning põrandale. See nõuab kohalolu, keskendumist ja oskust, kuidas võtta pehmelt põrand vastu ning oma keha põrandale täielikult lõdvestada. Tähelepanu tuleks pöörata detailidele, nagu näiteks kaela lõdvestamisele, alaselja maha suunamisele ja kogu käelaba maha asetamisele. Paljud algajad, kes pole enne sellise tehnikaga kokku puutunud ja kellel puudub vajalik kogemus, tunnevad end põrandal liikudes ebakindlalt, sest nad kardavad kätele raskust kanda ja haiget saada ning ei oska oma keha põrandal lõdvaks lasta krampliku hoiaku tõttu.

See tehnika on eeldus tantsija õigeks, ökonoomseks ja turvaliseks liikumiseks. Põrandatehnika on üks lihtne ja oluline moodus oma keha paremaks tunnetamiseks ja tundmaõppimiseks, et aru saada, kuidas keha liigub, paindub ning kuidas kasutab ta selleks lihaseid. See on üks hea viis õppida oma keha tundma, enne kui asutakse liikuma püstises asendis, sest seal läheb suurem tähelepanu juba tasakaalule.

Põrandatehnikas teeb keha koostööd gravitatsioonijõuga, sest selle abil on põrandal efektiivsem liikuda. Põrandatöö mõjutab keha tööd gravitatsiooniga ning nõuab tantsijatelt kõrgema ja madalama taseme vahel navigeerimist ehk põranda sisse- ja väljaminekut. Tänu gravitatsioonile saab liikuja tuua oma tähelepanu tasakaalult kehale, sest see vähendab keha lihastööd ja aitab kaasa oma keha tunnetuslikule poolele. Samuti eeldab põrandatehnika sujuvus painduvaid liigeseid, pingevaba keha ja tähelepanu põranda pakutavale kineetilisele tagasisidele.

Põrandatehnikale saab läheneda eri viisi. Esimene hõlmab keskendumist lõdvestunud kehale ja suundub rohkem somaatilise liikumismeetodi poole. Teine keskendub pigem lihasjõu abil liikumisele. Samuti sisaldab see nii mobiilset kui ka stabiilset liikumist. Mobiilne ehk liikuv põrandatehnika (suurendab liigestes liikumisulatust ja paralleelselt tugevdab lihaseid). Stabiilne tehnika on liikumatu põrandatehnika (keha joondamiseks, keha keskuse ja ühenduse leidmine eri kehaosade vahel).

Põrandatehnikat kasutatakse laialt kaasaegses tantsus. Eriti ulatuslikult kasutatakse seda Grahami ja Hawkinsi tehnikas ning ka breiktantsus. Osa tantsutreeninguid, nagu floor barre’i ja Maria Fay tehnikad, koosnevad täielikult põrandatööst. Selle tehnika käigus keskendutakse suurel määral hingamisele ja keha pingetest vabastamisele ning see hõlmab pikali või istuvas asendis positsiooni. Samuti on selline tehnika suurepärane viis vigastustest taastuvale tantsijale, sest tänu põrandatööle kandub liigestele ja lihastele vähem koormust ning taastumine saab sujuda rahulikus tempos. Lisaks aitab see taastada tantsija painduvust ja jõudu ning annab võimaluse kogeda liikumise kaudu uusi suundi. Põrandatöö pakub toetusvõimet selili, kõhuli ja külili asendis ning annab aluse stabiilsuseks, mis aitab selgitada tantsija jaoks joonduspõhimõtteid ning hiljem kanda see üle ka seisvasse asendisse. Siiski tuleb arvestada sellega, et põrandal treenides on lamamisasendis ristluu ja selg teistsuguses asendis kui püsti või ühel jalal seistes. Gravitatsiooni tõttu on ristluu rohkem ettepoole painutatud ning lülisammas veidi sügavamal kui lamavas asendis. Kuna põrand võib piirata ribide ja kõhulihaste liikumist, siis muutuvad ka hingamismustrid olenevalt lamamisasendist.

Põrandatehnika põhimõtted

Oluline põhimõte põrandatehnikas on tsentrumi ehk keha keskpunkti töö, sest see ühendab keha jäsemed ja torso. Keha keskpunkt töötab koostöös hingamisega, mis aktiveerib kõhulihased, et omakorda kaasata liikumisse jäsemed ja lülisamba. Teadlik töö keha keskosas annab liigestele võimaluse vabamalt liikuda, sest põhilise töö teeb siiski tsentrum. Selle tulemusel jäsemed reageerivad vaid sirutustele ja kokkutõmmetele. Sissehingamise tagajärjel diafragma koondub ning rindkere saab avarduda, käed ja jalad kaugenevad kehakeskusest. Väljahingamisel aga diafragma lõdvestub ning jäsemed koonduvad.

Spiraalne liikumine on samuti oluline, sest see aitab kehal leida põrandal liikudes turvalisi ja pehmeid liikumisviise ning seda saab kasutada liikumiseks eri tasandite vahel. Samuti annab see ülakehale vabama ja suurema liikuvuse eri tasanditel (kõrge, keskmine, madal). Pingutuse ja lõdvestuse põhimõte on alus keha kontrollivõime arendamisele ning oskus leida vahekord pingutuse ja lõdvestuse vahel. Selle juures on oluline oskus oma keha teadlikult lõdvestada või pingestada ja kasutada sealjuures ka liikumist. Lisaks aitab see leida liikumises voolavust ja vabadust.

Põrandatehnika elemendid

Kuna igal õpetajal on õigus ja vabadus ise välja töötada oma harjutuste ja elementide kogu nii, nagu talle ja tema õpilastele sobib, siis puudub sellel tehnikal konkreetne vorm. Eesmärk on pigem teadmine, kuidas keha töötab, mitte täiuslik sooritus.

Tuntud põrandatehnika element on mööda maad rullimine, mis aitab luua kontakti põrandaga ning tähele panna oma keha oskust täielikult lõdvestuda. Rullimist võib sooritada lõdvestunult või kasutades lihasjõudu ning see võib toimuda vastaskäe, -jala, vaagna või tsentrumi juhtimisel. Seetõttu võivad rulli iseloomu kvaliteet ning juhtiv kehaosa erineda.

Teine tuntud liikumismuster, mis on pärit füsio- ja tantsuterapeut Irmgard Bartenieffi välja töötatud liikumise põhialustest, on meritäht liikumine. See põhineb keskkoha ehk tsentrumi tööl ning oluline selle elemendi juures on pingutus- ja lõdvestusoskus. Meritäht-liikumise algasend on suur X (selili või kõhuli lamades on jäsemed kehakeskusest võimalikult eemal).

Kolmas sageli kasutatav element on üleõlakukerpallid, mille olulised osad on tsentrumi tunnetus, roteerimise oskus, oskus pingutus- ja lõdvestustehnikat kasutada ja spiraalselt liikuda. Elemendi esimeses osas tuleb kasutada piisavalt lihaskontraktsiooni ning turjale toetudes sujuvalt maanduda.

Viimane element, mida põrandatehnika tihti sisaldab, on libistamiselement. Selle juures on tähtis kasutada gravitatsioonijõudu ja tsentrumi kontraktsiooni ning oluline on ka pingutus- ja lõdvestusprintsiip (tuleb leida nende sobiv vahekord). See harjutuselement on sobilik soojendavateks harjutusteks, sest see on keha ettevalmistus lihastele ja liigestele, ilma et need saaksid liigset koormust.