Põhjamaade majandus

1863. aastal asutatud Stockholmi börs on Põhjamaade suurim aktsiabörs

Scandinavian Airlines ehk SAS on Skandinaavia suurim lennufirma, mis asutati 1946. aastal Rootsi, Taani ja Norra lennufirmade ühisfirmana. Pildil on ettevõttele kuuluv Airbus A321

Põhjamaade majandus koosneb Rootsi, Taani, Norra, Soome ja Islandi majandustest ning seda iseloomustab kõrge arengutase, avatus ja väliskaubanduse suur osatähtsus.

Põhjala riikide kiire muutumine vaestest ja põllumajanduslikest maadest moodsateks industrialiseeritud riikideks on tõmmanud palju tähelepanu Põhjamaade heaolumudelile ning taganud nende elanikele väga kõrge elukvaliteedi. Näiteks paigutuvad Põhjala riigid inimarengu indeksi alusel väga kõrge inimarenguga riikide sekka ja nende demokraatliku riigikorraldust on hinnatud maailma parimate sekka kuuluvaks.

Ühtsest Põhjala majandusest rääkimiseks annab lisaks sarnasele arengutasemele ja geograafilisele lähedusele põhjust ka ajalooline ja kultuuriline side ning eriti viimastel aastakümnetel aset leidnud ulatuslik majandusalane koostöö, mille saavutamisel on oma osa mänginud Põhjamaade Nõukogu ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu tegevused. Samuti on enda panuse andnud globaliseerumine ja mitmed suuremad ettevõtted (näiteks Nordea Pank, Sampo Pank, Arla, Stora Enso, Tieto, Telia Company AB, SAS Group jpt) võivad enda koduturuks pidada valdavat osa Põhjamaadest.

Iseloomustus

SKT elaniku kohta 2009. aastal Summad on antud eurodes
Põhjamaad	30 318
Eurotsoon	25 500
USA	34 500
Jaapan	27 200
Allikas: Nordic countries in figures 2010

Rahvusliku koguprodukti jagunemine Põhjamaade vahel
Rootsi	33%
Taani	24%
Norra	24%
Soome	18%
Island	1%
Allikas: Nordic countries in figures 2010

Põhjamaades toimus industrialiseerimine võrreldes Lääne-Euroopaga hiljem, kuid see leidis aset väga kiiresti ja selle toimumisele aitas suuresti kaasa rikkalike loodusressursside ulatuslik kasutuselvõtt. Soomele ja Rootsile oli siin abiks metsandus ja Rootsi tööstusrevolutsioonile kindlasti ka rikkalikud rauamaagi leiukohad riigi põhjaosas. Norra majanduse suurele edule pani aga aluse Põhjamerest ammutatav nafta ja maagaas. Kalandus on oluliseks sissetuleku allikaks nii Islandil kui ka Norras. Taani toetub suuresti põllumajandusele ja toiduainetööstusele.

Viimastel aastakümnetel on kiirelt paisunud teenindussektor ning järsult on suurenenud kõrgtehnoloogiliste ettevõtete roll Põhjala majanduses. Sellest tulenevalt on kasvanud innovatsiooni tähtsus ning Põhjamaades tehakse väga suuri kulutusi teadus- ja arendustegevusele. Eurostati andmetel ulatus juba 2004. aastal vastavate kulutuste osatähtsus SKP-st Rootsis 3,74, Soomes 3,51 ja Taanis 2,63 protsendini, samal ajal kui Euroopa Liidu vastav näitaja oli alles 1,90 protsenti.

Suurenenud on välisinvestorite roll, kuid see on ühtlasi kaasa aidanud uute majandussektorite kasvule ning sellest tulenevalt kogu Põhjamaade majandusele. Võimekus kaasa liikuda järjest muutuva maailmaga ning globaliseeruva majandusega on aidanud sellel regioonil tipus püsida.

Islandi majandus

Geotermaalenergia moodustab märkimisväärselt suure osa Islandi energiabilansis – umbes 40%. Pildil Nesjavelliri geodermaalne elektrienergiajaam Þingvelliris Islandil

 Pikemalt artiklis Islandi majandus

Enne 2008. aasta majanduskriisi ja Islandi finantssüsteemi kokkukukkumist oli riik saavutanud stabiilse majanduskasvu, kõrge tööhõive ja tulude väga ühtlase jaotuse. Islandi pangakriis, mis tõi kaasa suuremate pankade pankrotistumise, tekitas aga terava vajaduse abiraha järele Rahvusvaheliselt Valuutafondilt ja teistelt riikidelt, et stabiliseerida rahvusvaluutat ja taastada finantssektorit.

Majandus sõltub suuresti kalandusest, mis annab 40% ekspordituludest ja enam kui 12% SKP-st ning pakub tööd 7% elanikkonnast. Seetõttu on viimastel aastakümnetel püütud tagant tõugata ka uute majandusharude arengut – seda eriti tarkvaraarenduse ja biotehnoloogia valdkondades ning soodustatud turismi. Geotermaal- ja hüdroenergia on ligi meelitanud palju välisinvesteeringuid alumiiniumitootmisse.

Norra majandus

Nafta ammutamine Põhjamerest ning selle edasine töötlemine annab olulise panuse Norra majandusse

 Pikemalt artiklis Norra majandus

Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne.

Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. Samas on riik suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Nafta ja maagaas moodustavad umbes 50% ekspordist ja annavad üle 30 protsendi riigi tuludest. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra.

Norra on traditsiooniline mereriik. Kalapüük, laevaehitus ja laevandus on etendanud Norra majanduses tähtsat osa. Kuigi laevanduse osatähtsus on tasapisi langenud, on Norral suur kaubalaevastik. Samuti on Norra üks maailma suurimatest kalapüügi- ja kalakasvatusriikidest. Viimase 20 aasta jooksul on arenenud kalade, eelkõige lõhe ja forelli, kasvatus akvakultuuris. Kalakasvandusi hakati rohkem looma 1980. aastate alguses. Tänapäeval moodustab lõhe 85% kogu Norra kalakasvatuse müügimahust. Teine tähtis kalaliik on vikerforell. Kalad ja kalatooted moodustavad 5,3% Norra ekspordist.

Peamiselt tänu nafta ja maagaasi ekspordile on Norra väliskaubandusbilanss alates 1990. aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit norra krooni ning kaupade ja teenuste ekspordi kogumaht ulatus 1196 miljardi kroonini (millest 928,6 miljardit krooni moodustas kaupade eksport, kusjuures omakorda 63% sellest andsid toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport) ja impordi kogumaht oli 731,4 miljardit Norra krooni (sh kaupade impordimaht umbes 511,8 miljardit krooni).

Suuremate ettevõtete hulka kuuluvad Statoil, Telenor, Norsk Hydro, Aker Solutions, Orkla Group, DnB NOR ja Statkraft.

Rootsi majandus

Forsmarki tuumaelektrijaam Rootsis, mille omanik on riigile kuuluva ettevõte Vattenfall

 Pikemalt artiklis Rootsi majandus

Rootsi majanduspoliitikat iseloomustavad valitsuse rahanduspoliitika stabiilsus ja laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid. Samuti on majandus viimastel aastakümnetel läbi teinud suuri muutusi ja keskendub järjest enam kõrgtehnoloogiasektorile. Teadus- ja arendustegevuse kulutuste poolest on Rootsist kujunenud üks maailma juhtriike.

Olulisemad valdkonnad on masinaehitus ja transpordivahendite tootmine (toodetakse näiteks reisi- ja sõjalennukeid, sõidu- ja veoautosid, busse, ronge, laeva- ja lennukimootoreid, elektrilisi- ja automaatikaseadmeid, kaevandus- ja ehitusseadmed, kodumasinaid, piimatööstusseadmed jpm), metsatööstus koos tselluloosi- ja paberitööstusega, metallitööstus (mis oli pikka aega nii tööhõive kui ka ekspordi osas Rootsi tähtsaimaks tööstusharuks), farmaatsiatööstus, toiduainetetööstus ja IT koos telekommunikatsiooniseadmete tootmisega.

Rootsi suuremad ettevõtted on Volvo, Ericsson, H&M, Skanska, Vattenfall, Electrolux, Scania, Atlas Copco, Essity, ICA Gruppen, Nordea Pank, Securitas AB, Sandvik, Telia Company, SKF, Assa Abloy, SEB, Svenska Cellulosa Aktiebolaget, Volvo Personvagnar, IKEA, Preem ja Nordstjernan.

Iduettevõtete seas on tuntuim 2006. aastal alustanud ja voogedastuse teenust pakkuv Spotify. Rootsi päritolu on ka näiteks SoundCloud.

Soome majandus

Nokia on rahvusvaheliselt tuntuim Soome ettevõte. Pildil on firma peakorter Espoos

 Pikemalt artiklis Soome majandus

Kuigi Soome majandus kasvas välja metsatööstusest, millele lisandus veidi hiljem tselluloosi- ja paberitööstus ja mis on jäänud sealse majanduse üheks alustalaks tänaseni, on tänane edu saavutatud suuresti just panustamisega kõrgtehnoloogia arendamisse. Kuna metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus on viimasel ajal pidanud üle elama mõningaid raskusi (nõudluse vähenemine maailmas, probleemid tööjõuga, raskused Venemaalt pärit toorainega, jpm), siis seda olulisemaks on muutunud kiirelt kasvavad harud nagu metallitööstus ja elektroonikatööstus.

Väliskaubanduses on Soomel ette näidata pidev ekspordi kasv ja kuna eksport ületab importi, siis selle tulemusel on Soome kaubandusbilanss püsinud positiivne. Tähtsamad väljaveetavad kaubad on elektroonika ja elektriseadmed, paber ja tselluloos, metall ja metallitooted ning masinad ja seadmed. Olulisemad sisseveetavad kaubad on elektroonika ja elektriseadmed, mineraalsed tooted, metall ja metallitooted, transpordivahendid ja keemiatooted.

Suurimaks probleemiks majandusele on elanikkonna vananemine, kuid raskusi on valmistanud veel madal tööhõive määr, tööturu reeglite paindumatus ja kõrge maksutase. Kõik see võib tulevikus põhjustada raskusi heaoluühiskonna rahastamisel.

Soome suurimad avalikud ettevõtted 2017. aasta seisuga on Sampo Group, Nokia, UPM, KONE, Neste, Stora Enso, Fortum, Wärtsilä ja Kesko. Samuti kavandab üks põhjala suuremaid ettevõtteid – Nordea – enda peakontori Soome viimist. Käibelt riigi suuremate sekka kuuluvad veel S Group, Outokumpu, Metsä Group, Ilmarinen, Cargotec, Valmet, Huhtamäki, Amer Sports, Metso, Caverion ja Kemira. Mõned teised tähelepanuväärsemad ettevõtted on veel näiteks Elisa Oyj, Finnair, Konecranes, Nokian Tyres, Posti Group, Rautaruukki, Supercell ja YIT.

Soome oli üks 11 riigist, mis liitusid eurotsooniga 1. jaanuaril 1999. Endine rahaühik mark asendati täielikult euroga 2002. aasta alguseks.

Taani majandus

 Pikemalt artiklis Taani majandus

A. P. Møller-Mærsk on Taani suurim ettevõte

65% Taani kogupindalast leiab kasutamist põllumajanduslikul otstarbel ja tänu suurele tootlikkusele kaetakse sellega kolmekordselt siseturu vajadused. Seetõttu on oluline põllumajandussaaduste (eriti sealiha, eeltöödeldud lihatoodete, munade ja vilja) väljavedu riigist ning ühtlasi aitab põllumajandus kaasa toiduainetööstuse arengule, mis on metallitööstuse ja masinaehituse järel Taani suuruselt teine tööstusharu.

Mainimist väärib kindlasti Taani meditsiinitööstus, mis on üks moodsamaid ja edukamaid maailmas. Kuigi Taani ravimitootjad ei kuulu maailma suurimate hulka on Taani siiski ravimite ekspordilt elaniku kohta maailmas teisel kohal. Sundi väina äärde on moodustunud nõndanimetatud Medicon Valley, kus tegutsevad paljud rahvusvahelised ravimitootjad.

Energeetika vallas on Taani tuntud suure tuuleenergia tootjana – 2009. aastal andis see energialiik 26% kogu tarbitavast elektrienergiast. Samuti paikneb Taanis maailma suurim tuulegeneraatorite tootja Vestas Wind Systems (seejuures valmistatakse Vestase generaatorite mitmeid põhikomponente ABB tehases Jüris). Äärmiselt olulised on aga Põhjamerest ammutatavad nafta ja maagaas, mille tootmiselt on Taani Norra ja Suurbritannia järel Euroopas kolmas.

Suurimad Taani ettevõtted on merelaevanduse, gaasi- ja naftatööstuse ning kaubandusega tegelev A.P. Møller–Mærsk (mis oli kuni 2009. aastani ka Loksa laevatehase omanik), kommertspank Danske Bank (mis on Eestis esindatud Sampo Panga kujul), telekommunikatsiooniettevõtte TDC, A.P. Møller–Mærskile omandusse kuuluv kaubandusgrupp Dansk Supermarked, Skandinaavia suurim piimatööstus Arla Foods, Euroopa suurim sealiha tootja Danish Crown, puhastus- ja hooldusteenuseid pakkuv ettevõtte ISS, õlletootja Carlsberg (millele kuulub muuhulgas ka Saku Õlletehas), turvaettevõte G4S (G4S Eesti omanik), hüpoteekpank Nykredit, kaubanduskontsern Coop. Danmark, Nordea Pank, plastitööstus Borealis ja ravimitootja Novo Nordisk.

Autonoomsed piirkonnad

Laevandusel on läbi ajaloo olnud väga oluline osa Ahvenamaa majanduses. Neljamastiline purjelaev Pommern on üheks Ahvenamaa sümboliks

Ahvenamaa majandus

 Pikemalt artiklis Ahvenamaa majandus

Majanduses domineerivad laevandus, kauplemine ja turism. Väljaspool laevandust on enamik ettevõtteid võrdlemisi väikesed ning valdavalt vähem kui kümne töötajaga. Olulised on veel põllumajandus ja kalandus ning märgatava panuse annavad ka mõned tehnoloogiaettevõtted.

Suurimad sadamad on Maarianhaminas, Berghamnis ja Långnäses. Seejuures oli Maarianhamina viimane suurte ookeanil seilavate purjelaevade keskus ning need laevad tegid oma viimaseid reise isegi pärast Teist maailmasõda.

Vastavalt Eurostati andmetele oli Ahvenamaa 2006. aastal rikkuselt 20. piirkond Euroopa Liidu 268 regiooni hulgas ja seejuures jõukaim piirkond Soomes. SKT elaniku kohta ületas 47 protsenti Euroopa Liidu keskmist.

Kuigi ametlikuks maksevahendiks on euro, kasutatakse ka Rootsi krooni.

Fääri saarte majandus

Kalandusel on väga oluline osa Fääri saarte majanduses. Kohalik kalur Klaksvíkus

 Pikemalt artiklis Fääri saarte majandus

Fääri saarte majandusest moodustab valdava osa kalandus ja majanduse olukord sõltub otseselt rahvusvahelisest kalaturust. Sellest tulenevalt on majandus kergesti haavatav ning see andis eriti selgelt tunda 1990. aastate alguses, mil probleemid viisid Fääri saarte majanduse järgmisteks aastakümneteks madalseisu.

19. sajandi keskpaigani oli põhiliseks tegevusalaks põllumajandus, millest peamise osa moodustab lambakasvatus, kuid tänapäeval annab see vähem kui 1% Fääri saarte SKP-st. Tulevikus loodetakse panustada pigem infotehnoloogia ja telekommunikatsioon sektorile, turismile ning nafta ammutamisele. Näiteks olid Fääri saared esimene piirkond maailmas, mis läks täielikult üle digitaaltelevisiooni edastamisele ning esimene Fääri ettevõte, mis noteeriti börsil, on naftaotsimisega tegelev Atlantic Petroleum (juunist 2005 Islandi börsil (ICEX) ja oktoobrist 2006 Kopenhaageni börsil).

Fääri saarte rahvuslik lennufirma on Atlantic Airways. Tegutseb 2 kindlustusseltsi ja 4 panka, millest suurim on BankNordik (endine Føroya Banki).

Kohalikule majandusele on oluliseks abiks iga-aastased subsiidiumid Taanilt, mis moodustavad kuni 6% Fääri saarte SKP-st.

Fääri saared ekspordivad peamiselt kala. Imporditakse tarbekaupu, masinaid ja seadmeid, kütust ning muid tööstuskaupu.

5. augustil 2009 esitasid kaks opositsiooniparteid Løgtingile ettepaneku võtta ametliku maksevahendina kasutusele euro.

Euroopa Liidu, Norra, Islandi ja Šveitsiga on sõlmitud vabakaubanduslepingud ning tulevikus loodetakse saavutada liikmesus EFTA-s (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioonis).

Gröönimaa majandus

Üks Royal Greenlandile kuuluv alus

 Pikemalt artiklis Gröönimaa majandus

Gröönimaa majandus on suures osas riiklik. Enamik suurematest ettevõtetest kuulub Grööni valitsusele, maa eraomand puudub. Peamiseks tuluallikaks on kalandus ja eelkõige krevetipüük. Väga olulised on ka Taani riigi poolt makstavad subsiidiumid.

Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Teine suurem kalatööstus on Polar Seafood. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid ja krevette. Euroopa Liiduga on sõlmitud kalandusleping, mis võimaldab kalatoodete eksporti Euroopa Liidu turule. Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust. Suurim kaubanduspartner on Taani.

Gröönimaa ainus pank on GrønlandsBANKEN A/S. Sideteenuste osas on ainus operaator Grööni valitsusele kuuluv Tele Greenland. Gröönimaa rahvuslik lennundusettevõte on SAS-i osalusega Air Greenland.

Maanteede puudumise tõttu kasutatakse Gröönimaa siseliikluseks mere- või õhutransporti (kopteriliiklus).

Gröönimaal leidub palju mitmesuguseid maavarasid, millest on kaevandatud näiteks krüoliiti, kivisütt ja marmorit ning viimasel ajal veel tsinki, tina ja hõbedat. Maailmaturuhindade tõusuga ja kaevanduskohtade lähedasema uurimise järel on lootust alustada ka nafta ja maagaasi puurimist ning kulla, nioobiumi, tantaliidi, uraani, raua ja teemantide kaevandamist. 2007. aastal alustatud rubiinide kaevandamisest loodetakse kohaliku juveelitööstuse teket.

Majandusalane koostöö

Põhjamaade ametlikus koostöös osalevad maad

2. juulil 1954 loodi Põhjamaade ühine tööturg. Kavandati ka ühisturgu, kuid sellest loobuti 1959, sest Taani, Norra ja Rootsi olid liitumas EFTA-ga. Soome sai 1961 EFTA assotsieerunud liikmeks ning Taani ja Norra taotlesid Euroopa Majandusühendusse vastuvõtmist.

Lähenemine Euroopa Majandusühendusele ajendas Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi vahelise koostöö lepingu ehk Helsingi lepingu sõlmimise, mis jõustus 24. märtsil 1962. Lepinguga fikseeriti Põhjamaade Nõukogu õiguslikud protseduurid ja volitused. Koostöö kohta konkreetsetes valdkondades kirjutati alla mitmele lisalepingule.

Taani peaminister Hilmar Baunsgaard tegi 1968 ettepaneku täielikuks majanduskoostööks Euroopa Majandusühenduse eeskujul (Nordek). Selles lepiti kokku aastal 1970, kuid Soome ei ratifitseerinud lepingut, väites, et sidemete tõttu Nõukogude Liiduga ei saa ta sõlmida tihedaid majandussidemeid potentsiaalsete Euroopa Majandusühenduse liikmetega (Taani ja Norra). Nõukogude Liit oleks võinud pidada Soome liitumist Nordekiga võimalikuks ohuks Soome erapooletusele, mille eest Nõukogude Liit tasus kliiringkaubandusega. Ilma Soome osaluseta ei olnud aga mõtet Nordekit luua.

Aastal 1971 loodi Põhjamaade koostööd valitsuste tasandil toetav Põhjamaade Ministrite Nõukogu, mis rajas järgnenud aastakümnel Põhjamaade Tööstusfondi, Nordtesti ja Põhjamaade Investeerimispanga (2004. aastal moodustati Nordtesti ja Põhjamaade Tööstusfondi ühendamisel Põhjamaade Innovatsioonikeskus). Samuti alustati koostööd energiavõrkude planeerimisel.

Aastal 1972 loobus Norra rahvahääletusel Euroopa Majandusühenduse liikmesusest. Taani aga sai 1973 Euroopa Majandusühenduse liikmeks. Aastal 1973 sõlmis Soome Euroopa Majandusühendusega vabakaubanduslepingu, millega 1977. aastast tollid praktiliselt kaotati, kuigi mõne kauba suhtes jäid üleminekuperioodid, mis ulatusid maksimaalselt 1985. aastani. Rootsi jättis oma neutraalsuspoliitika tõttu Euroopa Majandusühendusse astumata. Gröönimaa lahkus hiljem Euroopa Majandusühendusest ning on püüdnud aktiivsemalt osaleda Arktika koostöös.

Rootsi ja Soome ühinesid 1995 Euroopa Liiduga. Vahepeal oli Euroopa Liidu liikmesust taotlenud ka Norra, kuid rahvahääletus oli selle kava tagasi lükanud. Norra ja Island ühinesid siiski Euroopa Majanduspiirkonnaga, mis integreeris nad majanduslikult Euroopa Liiduga. Põhjamaade passiliidust sai 1996 Schengeni viisaruumi osa.

2002. aastal asutatud Nord Pool Spot oli maailma esimene rahvusvaheline elektrienergia börs. Aastateks 2010–2013 on välja töötatud ka Põhjamaade energiapoliitika tegevuskava.

Tõsiselt on tegelema hakatud teadusalase koostööga ning teadus- ja arendustegevusse suunatakse väga suuri rahasummasid.

Majandussidemed Eestiga

Põhjamaad on Eestile ühed olulisemad väliskaubanduse partnerid ja seda eriti ekspordi osas. Statistikaameti andmetel olid 2010. aastal Eestile olulisemad ekspordi sihtriigid Soome (17,0%), Rootsi (15,6%), Venemaa (9,7%), Läti (9,0%), Saksamaa (5,2%), Leedu (4,9%), USA (3,8%), Norra (3,4%) ja Taani (2,5%). Enim imporditi aga Soomest (14,9%), Saksamaalt (11,3%), Rootsist (10,9%), Lätist (10,9%), Venemaalt (8,3%), Leedust (7,7%), Poolast (6,4%), Hollandist (3,3%) ja Hiinast (3,1%). Eesti ekspordi ja impordi bilanss erinevatesse Põhjamaadesse on alates 2008. aastast olnud positiivne ehk sellest aastast on Eestist lähtuv eksport igal aastal ületanud importi.

Arvestatav osa Eestisse tehtud välisinvesteeringutest pärineb Põhjamaadest – eriti just Rootsist (36,3%) ja Soomest (21,6%). 30. juuni 2009 seisuga ulatusid Eestisse tehtud välisinvesteeringud 26 miljardi euroni ning suuremad valdkonnad olid finantsvahendus (57%), kinnisvara koos rentimise ja äritegevusega (16%), töötlev tööstus (8%) ning hulgi- ja jaekaubandus (7%). Samal ajal on Eestist välismaale tehtud investeeringute, mille maht oli siis ligi 14,4 miljardit eurot, sihtriikidena rohkem eelistatud Lätit (13,0%), Leedut (10,8%) ja Saksamaad (9,0%) ning esimese Põhjala riigina on Soome (6,4%) alles neljandal kohal.

Tulenevalt eelnevast kuuluvad mitmed suuremad ja tuntumad Eesti ettevõtted põhjamaalastest omanikele. Nõnda on rootslaste kätte liikunud Eesti pangandus ja telekom, norrakatele suur osa Eesti meediast ja soomlaste kontrolli alla on paljud toiduainetööstusest tuntud ettevõtted.

Põhjamaad on Eestile olulised veel turismi seisukohalt. Statistikaameti andmetel majutati 2010. aastal Eesti majutusasutustes kokku 2,4 miljonit turisti ja majutatud Eesti ning Soome turistide arv oli peaaegu võrdne (837 811 vs 832 874). Teised olulisemad riigid olid Venemaa (141 964), Saksamaa (84 454), Rootsi (81 196), Läti (72 684) ja Norra (40 414). Kuid Põhjamaad kuuluvad ka populaarsemate turismi sihtriikide hulka eestlaste seas.

Eesti eksport ja import Põhjamaadest

Eesti eksport ja import Põhjamaadest Summad on antud miljonites eurodes
Sihtriik	↔	2006	2007	2008	2009	2010	2011	2012	2013	2014
Island	Eksport	18,3	16,6	12,8	8,7	21,8	19,3	21,4	19,3	18,6
	Import	0,8	1,0	0,8	1,1	1,2	2,5	1,7	1,4	2,3
Norra	Eksport	204,4	270,9	279,9	205,8	299,8	360,8	419,7	447,4	469,1
	Import	67,2	69,7	74,0	94,4	128,5	141,9	182,5	100,3	104,9
Rootsi	Eksport	946,1	1069,6	1169,5	816,6	1364,8	1875,2	1997,6	2060,8	2174,9
	Import	969,4	1214,0	1091,1	610,7	1007,5	1331,1	1440,8	1170,5	1190,7
Soome	Eksport	1391,1	1422,0	1557,9	1201,4	1487,6	1807,8	1817,8	1984,3	1848,9
	Import	1939,3	1772,2	1540,1	1047,1	1378,1	1604,5	2105,7	2085,9	2090,7
Taani	Eksport	198,1	218,8	275,3	225,4	217,7	308,1	297,4	283,4	318,1
	Import	250,1	262,9	233,1	172,0	174,9	200,0	221,3	243,3	216,3
Fääri saared	Eksport	0,57	1,56	1,44	0,62	1,15	0,21	1,07	1,20	0,54
	Import	0,21	0,26	0,14	0,00	0,23	0,09	0,12	1,24	1,93
Gröönimaa	Eksport	0,00	0,00	0,29	0,03	0,00	1,29	0,22	0,34	0,00
	Import	0,03	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
Osatähtsus Eesti koguekspordis ja -impordis: ██ > 5% ██ > 10% ██ > 15%
Allikas: Statistikaamet, VK09: Eksport ja import

Vaata ka

• Baltimaade majandus
• Põhjamaade kultuur
• Põhjamaade loodus