Oslo ooperimaja
Oslo ooperimaja (norra keeles Operahuset) on koduks Norra Rahvusooperile ja -balletile (seda nimetatakse ka Norra Rahvusooperiks). Hoone paikneb Oslo kesklinnas Sentrumis Bjørvika lahe ääres, mis on osa Oslo fjordist. Ooperimaja haldab Norra valitsuse nimel valitsusasutus Statsbygg. Maja üldpind on 38 500 m² ja seal asub 1100 ruumi. Teatri suures saalis on 1364 istekohta, kahes väiksemas saalis on vastavalt 200 ja 400 vaatajakohta. Pealava laius on 16 m ja lavasügavus 40 m.[1] Omapärase kujuga hoone, mille välispind on kaetud Itaalia marmoriga ja Norra valgest graniidist plaatidega, jätab mulje otsekui veest välja kerkivast hiiglaslikust jääpangast. Oslo ooperimaja on pärast Nidarosi toomkiriku (norra keeles Nidarosdomen) rajamist (ehitustööd lõpetati 14. sajandil)[2] Trondheimis üldse suurim kultuuriasutuseks ehitatud hoone Norras.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast pikki arutelusid langetas Norra parlament Storting 1999. aastal otsuse ehitada Oslos uus ooperimaja. Arhitektuurikonkursile laekunud 350 võistlustöö seast kuulutas žürii võitjaks Norra firma Snøhetta. Hoone ehitustööd algasid 2003 ja ehitusgraafikut ennetavalt jõudsid need lõpule 2007. Ehitise maksumuseks kujunes 4,1 miljardit Norra krooni (ehk 707 miljonit USA dollarit). Ooperimaja pidulikul avamisel 12. aprillil 2008 osalesid teiste seas ka Norra kuningas Harald V, Taani kuninganna Margrethe II, Soome president Tarja Halonen ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Ooperimaja esimesel tegutsemisaastal külastas seda 1,3 miljonit inimest.[1]
Oslo ooperimaja on võitnud arhitektuuriauhindu nii kodu- kui ka välismaal, sealjuures auhinna ülemaailmselt arhitektuurifestivalilt Barcelonas 2008 ning Euroopa Liidu auhinna kaasaegse arhitektuuri eest (Mies van der Rohe award) aastal 2009.[3]
Hoone arhitektuur
[muuda | muuda lähteteksti]
Ooperimaja katus on liigendatud ning ulatub mitmes kohas kaldpinnana maapinnani, moodustades laia tee, mis meelitab jalakäijaid jalutama üles katusele, et nautida seal üldvaadet linnale. Hea sileda kattega tasapinnad võimaldavad mõnel pool ka rulasõitjatel sõita.[1] Hoone välispind on valdavalt kaetud valgete graniitplaatide ja Itaalia Carrara marmoriga, seevastu lavatorn on kaetud valge alumiiniumplekiga. Kuna plekitahvlid on toonilt ebaühtlased, siis loovad need üheskoos lavatorni seintele otsekui vana koemustri.
Avarast klaasseintega fuajeest avaneb suurepärane vaade lahele. Ka peened, katust toetavad sambad fuajees ei sega vaatamist.
Maja sisekujunduses on kasutatud tammepuitu, mille soojana mõjuv värvitoon on kontrastiks hoone jahedalt mõjuvatele valget värvi välispindadele. Suur saal on hobuserauakujuline ja valgustatud ovaalse laelühtriga, milles on 5800 käsitsi valmistatud kristallklaasihelmest. Norra suurima laelühtri läbimõõt on 7 m ja kaal 8,5 tonni. Istekohad on varustatud elektroonilise süsteemiga, võimaldades teatrikülastajatel jälgida ooperi libretot kas norra, inglise või ka ooperi originaalkeeles.
Ooperimaja kaunistavaid kunstiteoseid
[muuda | muuda lähteteksti]
Ooperimaja sise- ja väliskujundusele on pühendatud mitmed kunstiprojektid. Kõige silmapaistvam neist on Monica Bonvicini roostevabast terasest ja klaaspaneelidest skulptuur "She Lies" (norra k "Hun ligger"). See seisab betoonist platvormil Bjørvika lahes ooperimaja ees. Skulptor on saanud teose loomisel inspiratsiooni saksa maalikunstniku Caspar David Friedrichi maalist “Jäämeri” (saksa keeles "Eismeer"). Skulptuuri avas Norra kuninganna Sonja 11. mail 2010.[4]
Tuntud on ka Olafur Eliassoni installatsioon “Teine sein” fuajees – see on suur dekoratiivne, geomeetrilise mustriga ja avaustega seinapaneel, mille juures kasutatakse valgusmängu.
Pealava eesriie on valmistatud USA kunstniku Pae White'i kavandi järgi. Villasest, puuvillasest ja polüesterlõngast kootud eesriide muster näeb välja kolmemõõtmeline ja aimab järele jääpinda. Eesriide mõõtmed on 23x11 m ja see kaalub 500 kg.[5]
Pildigalerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
Fuajee üldvaade -
Fuajee. Vaade rõdult -
Dekoratiivsein (kunstnik Olafur Eliasson) fuajees -
Ooperimaja interjöör
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Welcome to the New Oslo Opera House". Operaen.no. Originaali arhiivikoopia seisuga 2018-03-08. Vaadatud 16. november 1020.
{{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|accessdate=(juhend) - ↑ "Norway's Opera House - Norway official travel guide". visitnorway.com. 21. aprill 2010. Vaadatud 24.05.2010.
- ↑ "Opera Forlag". Operaforlag.no. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.07.2015. Vaadatud 24.05.2010.
- ↑ "H.M. Queen Sonja Takes Part in the Unveiling of She Lies at The Opera". koro. 11. mai 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuli 2011. Vaadatud 16. november 2010.
- ↑ "Gerriets Equips New Oslo Opera House". gerriets.com. 21. oktoober 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 9.05.2011. Vaadatud 13.04.2011.