Oleg Penkovski
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Oleg Penkovski (13. aprill 1919 Vladikavkaz – 16. mai 1963 Moskva) oli NSV Liidu sõjaväelane (polkovnik), NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsuse (GRU) töötaja.
1963. aastal süüdistati teda spionaažis Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia kasuks ja kodumaa reetmises ning lasti NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegiumi otsusel maha.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]Oleg Penkovski oli pärit sõjaväelaste perekonnast, tema isa oli Venemaa Keiserliku Armee ohvitser, kes võitles Venemaa kodusõjas valgekaartlikes vägedes Nõukogude vägede vastu ning hukati 1919. aastal nõukogude võimu poolt.
Sõjaväeteenistus
[muuda | muuda lähteteksti]Oleg Penkovski alustas teenistust Punaarmees 1937. aastal. Ta osales 1939. aastal Poola okupeerimises ja Talvesõjas Soomega ning Suures Isamaasõjas.
Penkovskit autasustati Teise maailmasõja ajal viie ordeniga: kahe Punalipu ordeniga, Aleksander Nevski ordeniga, Isamaasõja ordeni I järgu, Punatähe ordeni ning kaheksa medaliga.
Penkovski suunati pärast Teise maailmasõja lõppu ning teenistust õppima Frunze-nimelisse Sõjaväeakadeemiasse ja pärast üldsõjaväelise akadeemia lõpetamist 1949. aastal kohe Nõukogude Armee Sõjaväediplomaatia Akadeemiasse (Военно-дипломатическая академия Советской Армии (ВАСА)), mille ta lõpetas 1953. aastal. Penkovskile anti 1950. aastal 31-aastaselt polkovniku auaste.
Õpingute ajal abiellus ta Moskva sõjaväeringkonna poliitvalitsuse ülema kindralmajor Dmitri Gapanovitši tütrega ning tänu tekkinud tutvusele äia suhtlusringkonnas omandas head suhted NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Raketi- ja Suurtükiväe Peavalitsuse ülema Sergei Varentsoviga.
Tegevus Nõukogude sõjaväeluures
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast Nõukogude Armee Sõjaväediplomaatia Akadeemia lõpetamist suunati Penkovski sõjaväeatašeeks nimetatult Türki Ankarasse, kus ta oli abiks NSV Liidu saatkonnas. Ta teenis saatkonnas aastatel 1955–1956 ning täitis Türgis NSV Liidu sõjaväeluure residendi vanemabi ülesandeid.
Penkovski valmistus 1957. aastal pärast teenistusaasta lõppemist Moskvasse naasnult uueks lähetuseks sõjaväeatašeena. Uueks sihtkohaks oli India, kuid enne seda avastati tema isa osalus Venemaa kodusõjas võitluses Nõukogude võimu vastu ja Penkovski vallandati GRU-st.
1959. aastal võeti Oleg Penkovski tänu sidemetele Nõukogude sõjaväe kõrgemates ringkondades (NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsuse ülem Ivan Serov ja NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Raketi- ja Suurtükiväe Peavalitsuse ülem suurtükiväemarssal Sergei Varentsov) taas GRU-sse, 3. valitsuse (Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Suurbritannia piirkond) vanemohvitserina teadus-tehnilise luure liinis, NSV Liidu Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduse ja Tehnika Komitee välisosakonna ülema asetäitja "kattevarju" all.
Tegevus Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia agendina
[muuda | muuda lähteteksti]1961. aastal otsis ta omal initsiatiivil kontakti Suurbritannia luurega NSV Liitu äriasjus külastanud briti ärimehe Greville M. Wynne'i kaudu.
Augustiks 1962 oli Penkovski edastanud üle 5000 foto riiklikku saladust sisaldavatest dokumentidest, mis kajastasid NSV Liidu sõjalist, poliitilist ja majanduslikku olukorda.
Vahistamine, kohtuprotsess ja hukkamine
[muuda | muuda lähteteksti]Penkovski vahistati 22. oktoobril 1962. aastal NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee poolt riigireetmise süüdistusega ning pärast kohtupidamist hukati 1963. aastal.
"The Penkovsky Papers"
[muuda | muuda lähteteksti]1965. aastal avaldati Ameerika Ühendriikides väidetavalt Penkovskist järelejäänud märkmete põhjal koostatud raamat "The Penkovsky Papers".
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- THE PENKOVSKY PAPERS Library – Central Intelligence Agency – CIA
- Операция по запугиванию США. Агент ЦРУ О. Пеньковский был «подставой» КГБ, www.argumenti.ru, 4 октября 2007 - FSB desinformatsiooni aktiivmeetmed 2007. aastal