Olduvai kultuur
| Kiviaeg |
|---|
|
Paleoliitikum (Vanem kiviaeg) Neoliitikum (Noorem kiviaeg) |
| ↓ Pronksiaeg |
Olduvai kultuur ehk Olduvai ajastu (ka Oldowan, Oldowani ajastu, Oldowani kultuur) on paleoliitikumi esimene periood.
Olduvai kultuurile on tüüpiline veerkivitööriistade kasutamine ning lihtsate tööriistade valmistamine küljest äralöömise teel. Vanimad kiviriistad on tuntud kui chopper'id ehk raienoad, mille saamiseks eemaldati munakivist või laamakamakast kilde. Kivitööriistade valmistamist on nimetatud veeristööriistade tootmiseks või esimese leiukoha Olduvai Gorge (Olduvai kuristiku) järgi Olduvai töönduseks. Olduvai kuristik asub Ida-Aafrikas Tansaanias Serengeti lavamaa kaguosas. Olduvai kultuurile on tüüpilised Homo rudolfensis, Homo habilis, varane Homo erectus ja Homo ergaster.
Vanimad leiukohad on Etioopias: Gona (2,5 miljonit aastat vana) ja Hadar (2,3 miljonit aastat vana).
Kivitööriistadel on – eriti perioodi lõpul – juba erinevad kujud. Kivist tööriistade kõrval olid tarvitusel ka luust ja sarvest tööriistad. Kõige vanemad Olduvai ajastu tööriistad Euraasias on umbes 1,5 miljoni aasta vanused ning pärinevad Gruusiast ja kuulusid Homo ergaster 'ile.
Aafrikas ilmusid esimesed järgneva, Acheuli ajastu esemed umbes 1,5 miljonit aastat tagasi (Homo ergaster ja Homo erectus).
Üleminel Olduvai ja Acheuli ajastu vahel ei ole päris täpselt piiritletud. Enamasti peetakse Acheuli ajastu tunnuseks kaheteratehnika ja pihukirveste arengut. Siiski arvatakse lihtsamad kaheteratööriistad veel Olduvai ajastusse.